Avastajate sõnul on Bedin I nime kandva galaktika puhul tegemist sfäärilise kääbusgalaktikaga, mida pole varasemalt tuvastatud, kuna see on liiga tuhm ning asub ereda NGC 6752 keskmele liiga lähedal, vahendab Science Alert.

Galaktika avastati eksikombel, teadlaste eesmärk oli hoopis uurida NGC 6752 täheklastri kõige tuhmimaid tähtesid. Selle asemel satuti aga pisikese, vaid 3000 valgusaastase läbimõõduga (võrdluseks Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat) peale. Just tuhmimate tähtede uurimine võimaldas teadlastel ka galaktika avastamist.

Kui tavaliselt on sellised kääbusgalaktikad suuremate galaktikate või süsteemide kaaslased, siis Bedin I eksisteerib uhkes üksinduses - praeguste andmete kohaselt asub lähim galaktika - NGC 6744 - Bedin I-st kahe miljoni valgusaasta kaugusel.

Teadlased said galaktikast eralduva valguse põhjal veel üht-teist teada, näiteks selgus, et galaktikas on väga vähe metalle. Kuna raskemad elemendid tekkisid tähtedel ning need hakkasid universumis levima alles pärast tähtede hukkumist, viitab see, et Bedin I on väga vana galaktika, oletatavasti umbes 13 miljardi aasta vanune, olles seega vaid napilt alla miljardi aasta noorem kui universum ise.

Galaktika avastanud Hubble'i kosmoseteleskoop lennutati kosmosesse 1990. aastal. Teleskoobi abil kogutud andmete põhjal on koostatud üle 15 000 teadusajakirjades avaldatud uurimuse, mis on oluliselt vorminud meie arusaama kosmosest.

Galaktika avastamist käsitlev uurimus avaldati teadusžurnaalis Monthly Notices of the Royal Astronomical Society: Letters.