BMW DNA, kolmas seeria kiirustab tagasi juurte juurde. Põgus tutvus uue generatsiooniga veenab, et baierlased on vahepealsest kriitikast õppust võtnud, loobunud suurepärast, aga suhteliselt isikupäratut sõitu pakkuvast kontseptsioonist ning on taas valmis ründama esikohta kõikide sportsedaanide seas.

Kumb siis on - sport või tort?

Hiljutises intervjuus Motoringile ütles BMW arendusjuht Klaus Fröhlich muuhulgas, et müüt, justkui oleks “ainus tõeline” kolmanda seeria E46 M3 CSL, tuleb kummutada.

Nüüd ja edaspidi räägitagu sama palju ja rohkemgi uuest kolmandast seeriast, mis saab olema etalon omas segmendis. Punkt.

Kui nii, siis teekond püha tõeni ei saa päris kindlasti kerge olema – nimetatud M3 CSL on sõiduhullu unistus, uskumatult kerge ja võimas auto. Auto kere valmistati osaliselt komposiitmaterjalidest ning selle kapott alumiiniumist.

Esmakordselt “emmide” ajaloos sai CSL kerge süsinikkiust katuse (mis sai sealt alates M käekirja osaks), ja auto võimsuse ning kaalu suhe oli sensatsioonilised 3,85kg ühe hobujõu kohta.

Ma ei ole päris kindel, et keskmine kolmanda seeria ostja hullu panna tahab, pigem otsib ta sportlikumat (pere)autot. Ja kui vaadata üldist liikluspilti, olgu siis Eestis või kasvõi kiirteede Mekas Saksamaal, jäävadki silma “tavalised” kolmed.

Spordi asemel on tort, eputamiseks M sportpakett. Valdav osa tänastest ostjatest võtabki uue bemmi koos M-ilulisadega. Ka Eestis.

Nõnda on bemmi kolmanda seeria uustulnukasse vastuolu justkui eos sisse kirjutatud. Lühike sõiduproov vaid süvendas vastakaid tundeid,

Eks mul vedas ka, sain küüned taha sinisele M-paketiga BMW 320d xDrive’ile, mis olemuselt on kõike muud kui tasane astuja. 140 kW, ühe kilovati hind hinnakirja järgi 325,71€. M sportpakett lööb kilohinna loomulikult kõrgemaks.

Siis kui Alfa näitas, kuidas bemmi ehitada

Baierlased neelasid eelmise kolmandaga alla kibeda pilli, kui 2012. aastal esitletud kuuenda põlve ei teeninud kestvaid ovatsioone vaid pälvis fännide pahameele: see, et kõik oli eelkäijast suurem ja moodsam, kedagi ei üllatanud.

Küll aga see, et siidine reaskuuene asendati enamuses versioonidest F30 puhul turbotatud R4-dega ning lubatud sõidurõõm igava “käib kah” – tundega. Selle viimase peapõhjusena nimetati elektroonilise roolivõimendi seadistustest johtuvat ebamäärast roolitunnetust.

Eriti kurvaks kiskus asi siis, kui 2016. aastal Alfa Romeo lõpuks uue Giuliaga välja tuli. Nimetet mudeli suurim rivaal oli just nimelt BMW kolmas seeria.

Ja Alfa tegi bemmile ära, parema platvormiga, kuratlikult hea väljanägemisega ja lõpuks ka elamusliku sõidetavusega. Kõik, mis bemmil puudu jäi, oli Alfal olemas.

Münchenis lõi keegi seepeale paberid plaksuga lauale ja lubas, et sellist möödalasku teist korda teha ei saa. Ehkki uus on eelmisest taas kord suurem, jäädes vaid kröömikese viiendale seeriale alla, on selles tõepoolest see “miski”, mida me nimetame sõidurõõmuks; sooviks, istuda ikka ja jälle selle auto rooli.

Kaalulnälgija unenägu

Eelkäijaga võrreldes on uustulnuk veninud (või venitatud) 76 mm pikemaks ja 16 mm laiemaks ning on millimeetri võrra eelmisest kõrgem. Uued materjalid on võimaldanud auto aga 55 kg kergemaks teha.

Teljevahe on eelkäijaga võrreldes 41 mm kasvanud, esisilla rööbe 43 mm ja tagumise silla oma 21 mm. xDrive jaotab vaikimisi veojõudu ikka 50/50 skeemi alusel. Kere jäikust on kasvatud 25% ent kuidas, keegi ei selgita.

Loe edasi Acceleristast!