Kui tavapäraselt kasutatakse ISS-is mikroobide uurimiseks traditsioonilisi meetodeid, siis uurimuse kohaselt sellest ei piisa ning teadlased kasutasid lisaks veel molekuli- ja kultuuripõhiseid hindamismeetodeid. Kokku võeti 14 kuu jooksul kosmosejaamast kaheksa proovi, mis siis analüüsimiseks Maale toodi.

Selgus, et jaamas on keskmiselt 10⁴ kuni 10⁹ kolooniat moodustavat ühikut ruutmeetri kohta (CFU/m²). Tegemist on kokkuleppelise ühikuga, mis näitab minimaalset mikroobide hulka, mis on võimelised iseseisvalt kolooniaid moodustama. Teadlaste sõnul on tegemist arvuka ja mitmekülgse populatsiooniga.

Uurimuse üks koostajatest, doktor Kasthuri Venkateswaran, ütles The Independentile, et selliste mikroolendite mõju võib muutuda eriti oluliseks tulevikus: "Sellise siseruumides oleva mikrobioomi mõju inimeste tervisele kasvab, sest kosmoselennu vältel muundub inimese immuunsüsteem ning puuduvad Maal olemas olevad meditsiinilised vahendid."

Venkateswarani sõnul on oluline juba praegu kosmoses elavaid mikroorganisme tundma õppida, kuna tulevikus viibib kosmoses üha enam inimesi. Nii loodavadki teadlased, et nende tehtud uurimistöö aitab uurida organismide mõju inimeste tervisele ja kosmosesõidukitele ning seeläbi lihtsustada kosmose koloniseerimist.

Teadlaste uurimistöö avaldati teadusžurnaalis Microbiome.