Pentagon, mille alla kuulub kogu USA sõjavägi, paiskas 2017. aastal õhku kokku 59 miljonit tonni süsihappegaasi ja muid kasvuhoonegaase, selgus Browni ülikooli uuringust, mis on esimene sellises mahus informatsiooni koondanud valdkonna teadusuuring.

Teisisõnu oli Pentagoni ja selle allasutuste summaarne kasvuhoonegaaside emissioon ühe aasta jooksul suurem nii mõnegi väiksema riigi poolt õhku paisatavast emissioonist.

Kui Pentagon oleks eraldi riik, siis oleks selle panus maailma suurimate kasvuhoonegaaside tootjate edetabelis väärt 55. kohta. Ehk siis maailmas on 54 riiki, mis paiskavad atmosfääri Pentagonist rohkem kasvuhoonegaase, ülejäänud paiskavad vähem.

Neta Crawford, kes on uuringu autor, ütles The Guardianile, et selles numbris on heitmete vähendamiseks veel palju ruumi.

Teadlase sõnul on Pentagon juba alates 2009. aastast oluliselt vähendanud kütuste kulutamist - sõidukid on efektiivsemad ja baasides minnakse üle puhtamatele energiaallikatele.

Küll aga saaks energiakulu veelgi vähendada, kui piirata rohkelt kütust nõudvaid missioone Pärsia lahel. Seal kaitstakse juurdepääsu naftale, mis ei peaks aga enam olema tipp-prioriteediga, kui taastuv energia osakaalu kasvatab.

"Paljud missioonid tuleks ümber mõelda ja see teeks maailma palju turvalisemaks," sõnas teadlane.

"Pentagoni kasvuhoonegaaside emissioon tuleb peamiselt sõdurite ja relvade kasutamisest ja liigutamisest. Umbes 70 % USA sõjaväe ja selle asutuste energiatarbimisest moodustab lennuki- ja diiselkütuse põletamine," ütles Crawford.

Maailma suurim süsihappegaasi õhku paiskaja on Hiina, millele järgneb teisel kohal USA. Pentagon moodustab USA heitmetest ilmselgelt suure osa, sest Pentagon toodab rohkem kasvuhoonegaasi kui terve Portugali riik, mis asub "edekabelis" 57. kohal.

Rootsi riigile teeb Pentagon aga "pika puuga ära," sest Rootsi on "alles" 65. kohal.

Pentagon ise nimetas kliimamuutust rahvusliku julgeoleku küsimuseks jaanuaris ja on algatanud ka mitmeid initsiatiive kliimamuutuste mõjudele valmistumiseks.

Kliimasoojenemine on kursil, mille kohaselt sajandi jooksul kasvab maakera keskmine temperatuur 3-5 kraadi. See on kaugelt rohkem, kui plaan võtta kasutusele minegi meetmeid, et hoida kliimasoojenemist kuni kahe kraadi piires.