CNNi andmetel tabas ligi poolt Gröönimaast 13. juunil suur sulamislaine, mille käigus kadus arvutuslikult umbes 2 gigatonni ehk umbes 2 miljardit tonni ehk umbes 2 kuupkilomeetrit jääd.

Gröönimaa on suur saar, millel palju jääd, kuid on vägagi ebatavaline, et nii suur hulk jääd kaob juuni keskpaigaks. Tavaline "sulamisaeg" kestab juunist augustini, kusjuures põhiosa sulamisest toimub juuli keskpaigas.

Seda, kui ulatuslik on nüüd aset leidnud sulamine, näeb ilmekalt CNNi lehel avaldatud graafikult:

Jälgi sinist joont, see näitab üle-eilset sulamist
CNN

Nii suur sulamine hooaja alguses on ebatavaline, aga mitte pretsedenditu. Thomas Mote Georgia ülikoolist uurib Gröönimaa kliimat ning mehe sõnul on nüüdne "suur sula" võrreldav mõnede tippudega 2012. aasta juunis.

Tolle aasta sulamine lõi kõik senised rekordid, kui praktiliselt kogu saare jääkate sulas. See oli esimene kord meile teadaolevas ajaloos, kui sedavõrd suur sulamine aset leidis.

Võib arvata, et ka selle aastane sulamine on halb märk: tõenäoliselt võib ka sel aastal rekordilist Gröönimaa jääkatte sulamist näha.

Kui hooaja alguses toimub nii ulatuslik sulamine, siis kiirendab see edasist sulamist. Toimub justkui sulamise lumepalliefekt, sest valge lumi peegeldab palju soojust tagasi ilmaruumi ja kui seda pole, on tumedamat, soojust neelavat pinda rohkem ja sellevõrra kiirem on ka edasine sulamine.

Tavalisest suurema sulamise aastad olid ka 2007 ja 2010.

Just 2007. aastaga hakkas pihta suurte sulamiste jada. Veel 1990.ndate aastate lõpus ei olnud millestki sellisest üldse juttu.

Kui suured sulamised nüüd (ilmselt kliimasoojenemise tagajärjena) uueks normaalsuseks muutuvad, võib see kaasa tuua mõjusid üle kogu maakera, eriti merede veetaseme tõusuna.