Ämblikud kugistavad aastas kuni 800 miljonit tonni saakloomi — kuid täidavad seejuures tegelikult olulist ülesannet.

Rohkem kui 90% ämblikkude toidulauast moodustavad putukad ja nendega sarnased hooghännalised. Noid tillukesi parasiite miljonite tonnide kaupa hävitades aitavad ämblikud säilitada ökosüsteemide tasakaalu.

„Meie arvutused võimaldavad meil esimest korda globaalses mastaabis kinnitada, et ämblikud on tõepoolest putukate olulised looduslikud vaenlased,“ kinnitas Šveitsis tegutseva Baseli ülikooli bioloog ja üks värske uurimuse autoritest Martin Nyffeler.

„Koos teiste putuktoiduliste loomadega, nt sipelgate ja lindudega aitavad nad märkimisväärselt putukate populatsioone hõrendada. Seega on ämblikel oluline roll looduse ökoloogilise tasakaalu säilitamise juures.“

Koos Rootsis tegutseva Lundi ülikooli ökoloogi Klaus Bikhoferiga analüüsis Nyffeler varasemate uuringute raames kogutud andmeid ämblike toidulaua kohta, et selgitada välja, kui palju ja missugust toitu ämblikud aasta jooksul ära söövad.

Kõigepealt tuli välja selgitada, kui suure osa planeedi biomassist moodustavad maailmas elavad ämblikud.

Töörühm kogus eri maismaa-bioomidest — sh metsadest, rohumaadelt, põllumaadelt ja muudest piirkondadest — pärinevaid hinnanguid keskmistele biomassidele ning jõudis järeldusele, et Maal elab praegu keskeltläbi 25 miljonit tonni ämblikke.

Võttes arvesse ämblikupopulatsioonide erinevaid tihedusi eri keskkondades ja ämblike toitainevajadust kehakaalu-ühiku kohta (nagu ka varasematest väliuuringutest pärinevaid andmeid saakloomaliikide arvukuse kohta) võib järeldada, et ämblikud söövad igal aastal 400–800 miljonit tonni saakloomi.

Väga valdava enamuse — umbes 95% — sellest pistavad igal aastal nahka metsades ja rohumaadel elavad ämblikud.

Võrdluseks: hinnangute kohaselt söövad inimesed kogu maailmas igal aastal umbes 400 miljonit tonni liha ja kala. Isegi vaalade tapetud saakorganismide mass jääb kusagile 280 ja 500 miljoni tonni vahele aastas.

Värske uurimuse tulemused võimaldavad teadlastel tulevikus täpsemini hinnata seda, kuidas ämblike toiduvalik (nagu ka see, kui palju neid endid süüakse) mõjutab ülemaailmset toiduahelat, juhtides samal ajal tähelepanu meie kaheksajalgsete sõprade hädavajalikkusele.

„Loodame, et meie koostatud hinnangud ja nende märkimisväärne ulatuslikkus aitavad tõsta üldsuse teadlikkust ämblike olulisusest globaalsest rollist toitumisvõrgustikes, ja neid senisest rohkem väärtustada,“ rõhutas Nyffeler.

Uurimus ilmus teadusajakirjas The Science of Nature.