Seni on teadlased arvanud ja välja pakkunud, et kaks suurt avaust lihatoidulise dinosauruse koljus - ametliku nimega dorsotemporal fenestra - olid täis lihaseid, mis tegelesid lõugade liigutamisega.

Kuid see väide tekitas professor Casey Hollidays rohkelt küsimusi. "On väga imelik, et lihas tuleb lõualuust üles, teeb 90-kraadise pöörde ja jookseb edasi piki koljut," ütles Holliday.

Nüüd on teadlased seda kolju osa põhjalikumalt uurinud. Floridas jälgiti ja termopildistati alligaatoreid. Nii alligaatorite kui ka teiste roomajate uurimisest on saadud erinevaid tõendeid selle kohta, et selles piirkonnas on rohkelt veresooni. Selle teadmise ja alligaatorite kehatemperatuuri reguleerimise infot saab laiendada ka türannosauruse anatoomiasse ning see ongi loonud pinnase uutele teooriatele ja muudab seniseid arusaamasid türannosauruse pea ehituse anatoomiast.

Alligaatori kehatemperatuur sõltub teda ümbritsevast keskkonnast. Teadlased märkasid, et kui väljas on jahedam ja alligaatorid üritavad sooja saada, olid termopildilt näha "kuumad kohad" koljus olevate aukude juures. Päeva teises pooles kui väljas on palav, paistavad need alad termopildil tumedate laikudena ehk need on jahedamad. Efekt on selline, nagu need "kohad" oleksid välja lülitatud, et keha jahedam püsiks.

Selge on see, et eelnev on väga lihtsustatud mudel, keda teema täpsemalt huvitab, saab Missouri ülikooli lehelt täpsemalt lugeda SIIN. Kokkuvõttes viitab leitu sellele, et alligaatoritel on niiöelda sisemine termostaat, mille kaudu nad oma kehatemperatuuri reguleerivad.

Neid andmeid dinosauruste ja krokodillide fossiilidega võrreldes uuriti, kuidas augud koljus on aja jooksul muutunud ning põhjalik võrdlus võimaldab nüüd ümber lükata varasemad hüpoteesid, mille kohaselt olid augud lihaste jaoks.

Sharp Teeth and Internal AC from Mizzou News on Vimeo.