Hetkel kasutusel olevatel liitiumakudel on palju probleeme. Esiteks kasutavad need liitiumit, mis on haruldane metall. Just nagu sellest poleks veel piisavalt, vajavad liitiumakud lisaks veel koobaltit, mida samuti Maal napib ning mille kaevandamine ohtlik on.

"Meie uue lahenduse materjalikulud ja mõju keskkonnale on oluliselt väiksem kui praegustel akudel. See tähendab, et need on edukalt rakendatavad näiteks ka tuuleparkide ja päikeseenergia salvestamiseks," ütles Rootsis asuva Chalmersi Ülikooli töörühma juhtinud füüsik Patrik Johansson ülikooli kodulehe vahendusel.

Lisaks sellele oleks alumiiniumakudel mitmeid eeliseid, näiteks suurem energiatihedus. Kuna tegemist on alumiiniumiga, on selle ümber töötlemine ka lihtsam ning teadlaste sõnul tehtav olemasolevat infrastruktuuri kasutades.

Varasemad alumiiniumakud on kasutanud alumiiniumit anoodina ning katoodina grafiiti. Praeguse lahenduse loojate sõnul on aga grafiit selliste lahenduste nõrk lüli ning värskelt tutvustatud lahenduses kasutatakse selle asemel hoopis orgaanilist nanostruktuurset katoodi, antrakinooni nime kandvat süsinikuühendit.

Katoodis oleva orgaanilise molekuli eeliseks on see, et see võimaldab salvestada ka elektrolüüdis olevate positiivse laengu kandjate energiat ning nii ongi seda kasutavatel salvestitel võimalik saavutada kõrgem energiatihedus. Teadlaste sõnul on kavas aga lahendust veelgi täiendada, näiteks üritatakse lahti saada hetkel elektrolüüdis kasutatavast kloorist, kuna see võimaldaks akud veelgi võimekamaks muuta.

Hetkel ühtegi toimivat ja müügil olevat alumiiniumakude lahendust maailmas ei eksisteeri ning ka praeguse lahenduse välja töötajate sõnul läheb päriselt rakendatava lahenduseni veel aega. "Hetkel mahutavad liitiumakud umbes poole võrra rohkem energiat. Meie eesmärgiks on aga kindlasti see, et ühel päeval oleks need energiatiheduse näitajad võrdsed," ütles Johannson.

Teadlaste töö tulemused avaldati teadusajakirjas Energy Storage Materials.