Vaikses ookeanis toimetav laev on varasemalt tuvastanud mitu Ameerika Ühendriikide sõjalaeva, näiteks lennukikandja USS Horneti ja ristleja USS Indianapolise. Sel korral avastati aga kaks jaapanlaste lennukikandja. Kaga, esimene lennukikandja, mis tuvastati, on üldse esimene jaapanlaste II maailmasõjast pärinev lennukikandja, mis leitud on. Kaks päeva hiljem leidis uurimislaev aga ka teise, Akagi nimelise lennukikandja.

Kõik Petreli leitud laevad sattusid merepõhja 1942. aastal II maailmasõja raames Aasia ja Põhja-Ameerika vahel asuva Midway atolli juures toimunud merelahingu käigus. Jaapanlastel oli lahinguga plaanis Pearl Harbori üllatusrünnakust räsitud ameeriklastele viimane hoop anda ning panna nad sõjast välja astuma.

Läks aga vastupidi ning ameeriklaste luure sai jaapanlaste plaanile jälile. Seetõttu sai lahingust üks II maailmasõja pöördepunkte. Nimelt olid jaapanlased sõja alguses kõigist maailma suurriikidest merel oma lennukikandjate arvukuse tõttu üle - Jaapanil oli kümme lennukikandjat, ameeriklastel aga seitse ning brittidel kaheksa. Midway lahingus kaotasid aga jaapanlased koguni neli lennukikandjat ning seega ka oma ülemvõimu merel.

Petreli meeskond ongi nüüd veetnud nädalaid sadade ruutkilomeetrite suuruse lahinguplatsi läbi kammimiseks ning tulemuslikult. Laevameeskonna kasutatav autonoomne veealune droon leidis Kaga vraki viie ja poole kilomeetri sügavuselt, umbes sama sügavalt leiti ka Akagi. Kaks jaapanlaste lennukikandjat ootavad aga veel jätkuvalt merepõhjas avastamist.

Teadlaste vee all tehtud pilt Kagast
Foto: Vulcan Inc. via AP

Petreli kasutatav sonar-droon, mis laevad leidis, on võimeline iseseisvalt 20 tunniste tööpäevade toel tuvastama kõiksugu huvi pakkuvaid veealuseid objekte, mille huvitavust siis puldiga juhitava drooni abiga kontrollitakse. See võimaldab laevameeskonnal säästa inimressurssi ning tööd tulemuslikumalt teha.

Kavala drooniprojekti isaks on Microsofti praeguseks lahkunud kaasasutaja Paul Allen, kes laeva 2016. aastal ostis ning 2017. aastaks ümber ehitas, et seda just merepõhja uurimiseks kasutada saaks. Laev ongi tuntud selle poolest, et sel katsetatakse kõiksugu uudseid tehnoloogilisi lahendusi ning muuhulgas on tegemist ainsa eraomandis oleva laevaga, mis on võimeline uurima kuni 6000 meetri sügavusel olevaid objekte.

Petrel jätkab oma tööd piirkonnas ning suure tõenäosusega kuuleme juba varsti uutest leidudest, mis merepõhjast välja on ilmunud.