Nelja nädala jooksul treeniti krabisid labürindis, mis sisaldas kolme ummikteed ja kus krabid pidid viis korda suunda muutma. Selleks et krabide ind ei raugeks, motiveeriti neid finišis hõrgutavate rannakarpidega. Treeningute käigus muutusid loomad üha kiiremaks ja kiiremaks. Neid treeniti ka ilma rannakarpideta, sest sooviti veenduda, et krabid jõuavad lõppu ka ilma haistmismeelt kasutamata.

“Tulemused on olulised, kuna me teame väga vähe mere selgrootute vaimsetest võimetest,” ütles eksperimenti juhtinud bioloog Ed Pope.

Võib muidugi tekkida küsimus, miks meil üldse on vaja teada midagi krabide oskusest labürindis väljapääsu leida. See on siiski oluline, sest me peame mõistma, kuidas tavalised mereloomad toimivad. Nende teadmiste põhjal on võimalik ennustada, kuidas neid näiteks mõjutab maailma ookeanide kiiresti tõusev temperatuur, väitsid uuringu autorid.

Labürindis oli kolm ummikteed ja krabidel oli vaja viis korda suunda muuta.
Pilt: Swansea Ülikool