Mustad augud on huvitavad objektid, mis on viimasel ajal saanud tähelepanu nii teaduses – paar aastat tagasi anti Nobeli preemia gravitatsioonilainete avastamise eest mustade aukude põrgetes - kui ka Hollywoodi filmides. Näiteks igaüks, kes on näinud “Interstellarit” on näinud ka musta augu simulatsiooni. Selles filmis olid väga head teaduslikud nõuandjad ning see pilt on täiesti adekvaatne.

Mis juhtub inimesega kui ta hakkab kukkuma musta auku? Kõigepealt tunneb ta loodejõude. Aga nende jõudude suurus sõltub sellest, kui suur on must auk. Kui inimene kukub väikesesse Päikese või kümne Päikese massiga musta auku, siis kui ta läheneb musta augu pinnale, siis teda hakatakse venitama, kuni ta venitatakse spagetiks. See on väga piinarikas ja ebameeldiv lõpp.

Juhul, kui inimene kukub suurde musta auku, näiteks sellesse, mis on meie galaktika keskmes, siis on võimalik, et ta ei tunne midagi enne kui ta läbib musta augu pinna. Teaduslikus mõttes pole see, mis inimesega musta augu sees edasi juhtub, väga hästi teada.

Kuid on kaks väga huvitavat küsimust. Esimene on seotud musta augu pinnaga. Musta augu pinnalt ei saa isegi valgus enam tagasi tulla. Ja küsimus on selles mis saab objektidega, kaasa arvatud inimesega, kes musta augu pinna läbib. See on informatsiooni paradoks ning kuigi tundub, et see on fundamentaalfüüsika, on see otsapidi seotud kvantarvutitega. Looduses kõik teadmine, mis on olemas, võetakse varem või hiljem kasutusele.

Kui inimene on kukkunud läbi suure musta augu pinna, siis teine küsimus on, mida ta seal sees näeb. Seal on singulaarsus ja selle matemaatilised omadused on sellised, et ruumi dimensioonid muutuvad aja dimensiooniks.

“Interstellaris” leidiski aset ajas rändamine. Ning see, et ruumi koordinaadid hakkavad muutuma ajakoordinaatideks, tähendab seda, et hakkame rändama tulevikku. Jällegi see on teaduslikus mõttes lahtine küsimus, sest pole olemas kvantgravitatsiooni ning pole võimalik täpselt arvutada, kuid midagi sellist hakkab seal juhtuma.

Niisiis, mustad augud, mis on imelikud objektid kosmoses, tegelikult nii imelikud ei ole. Nad võivad olla meie universumi tumeaine ja nende lahendamine võiks anda panuse kvantarvutite tegevusse ja tegemisse.

Vaata akadeemik Raidali põhjalikumat vastust videost!

Loe ka Forte paari aasta tagust lugu, mis sama teemat käsitleb!

*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.