Keskkonnaekspertide arvutuste kohaselt peaks üks Maakera elanik, selleks et koduplaneeti säästa, piirduma 2 tonni CO2 heitmetega aastas. Päevas seega 5,5 kg heitmeid, mis pideva kalkuleerimise ja keerulise mõttetööta on praktiliselt teostamatu. Paraku. Aga proovida ju võib.

Kui jätame põlevkivi ja autod rahule…

Põlevkivist elektri tootmine teeb meist siin Eestis korralikud raiskajad: aastane süsinikuheite kogus on inimese kohta umbes 15 tonni. Kui ressurssi raiskav energiasektor kõrvale heita, oleksime ilmselt päris eeskujulikud ja säästlikud tarbijad.

Päevapealt paradigmat ümber ei pööra, aga isegi siis, kui kogu elekter toodetaks tuulest, veest ja armastusest, jääb alles hulk tarbimisharjumusi, mis loodusele kokkuvõttes kuigi hästi ei mõju.

Siinkohal ei käi jutt autode ärakeelamisest, nendega on asi lihtne: Eesti autostub ka edaspidi ning protsessile ei paista lõppu. Autokasutaja saab teha keskkonnateo, vahetades oma vana sõiduki uuema ning parema vastu.

See on võimalik, kui ühe pere kahest vanemast autost teha üks uuem. Linnas elades on auto kasutamine üldse küsitav – vahemaad on lühikesed ja kaetud muude transpordiühendustega, parkimine kallis, tipptundidel teed üle koormatud jne.

Linna lähedal ja maal tuleks oma elu ümber korraldada aga nii, et igapäevased asjad on tehtavad kodu lähedal, lasteaed, kool ja koorilaul on käeulatuses, pereliikmed ühitavad oma autosõite ning lühemate otste läbimiseks kasutatakse ratast, jalgu, ühistransporti. Ja loodus kiidab ning roheline südametunnistus ka.

… ja vaatame toas ringi

Kui aga tahta tõeliselt “roheline” olla, tuleks vaadata oma toidulauda, riidekappi, šampooni- ja kreemivaru ning igapäevatarbimist üldisemalt.

BBC on loonud nutika kalkulaatori, kus saab oma söömisharjumused ümber arvutada CO2 heitmeteks, soojaks ja veeks.

Näiteks oled sa harjunud igapäevaselt maiustama šokolaadiga: üks tahvlike päevas lisab su isiklikule kontole u’ 375 kg kasvuhoonegaase aastas.

Selle asemel võiksid sa tavalise bensiinimootoriga autoga sõita Poola ja tagasi. Või kaks kuud mõne toreda briti kodumaja kütta.

Või käia 406 korda korraga 8 minutit sooja duši all, kulutades 26 440 liitrit vett: just nii palju kulubki põhjavett, et valmistada sulle sinu igapäevast šokolaadiampsu. Üks hea uudis on ka: tumeda šokolaadi ökoloogiline mõju on veelgi suurem (kakaotaime kasvatamine ja transport).

Aga siiski: kui sa juhtumisi peaksid tahtma oma šokolaadisöömise maaks ümber arvutada, võiksid osta kohe 2 tenniseväljakut: 677m² maad kulutatakse sinu himude rahuldamiseks. Kõlab nagu… hirmus.

Võtame veel mõne toreda näite brittidelt: kaks väikest õlut nädalas teeb aastas 52 kg CO2, autoga saaks selle eest Võrru sõita.

Kolm tassi kohvi päevas: 311 kg või viis korda edasi-tagasi Pärnusse. Selleks et süüa nädalas mõne korra riisi, tuleb isiklikule kontole lisada 70 kg CO2 ja lisaks võtta südametunnistusele teadmine, et pudrukausi nimel on kulutatud üle 35 000 liitri vett ja raadatud väärtuslikke metsamaid.

Viis kalkulaatorit, mis aitavad oma tarbimist hinnata

Et mitte kliimastressi sattuda, tuleks oma tarbimisele anda hinnang. Internetist leiab sadu erinevaid CO2, NoX jms kalkulaatoreid.

Meie otsisime välja viis lihtsat ja kõigile kättesaadavat tasuta rakendust, mida julgelt soovitame proovida. Link kalkulaatorile avaneb vahepealkirja klõpsates.

BBC toidu keskkonnamõju kalkulaator

BBC on üles pannud lõbusa, rohkete piltidega illustreeritud kalkulaatori, kuhu oma suutäisi sisestades on näha, kui suurt mõju avaldab kliimale igapäevane banaaniamps või singivõileib. Lisaks CO2 heitele on välja toodud ka veekulu, mis ühe või teise toiduaine kasvatamiseks ja transportimiseks kulub.

Vaata ülejäänud kalkulaatorite kohta Accelerista lehelt!