Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal (12000-4000 a e.m.a.) oma hiilguse tipul olnud linnas oli inimestel nimelt tänaste standardite väga kummaline maitse, vahendab Science Alert. Varasemad väljakaevamised näitavad, et inimestele meeldis seal kodusid kaunistada näiteks loomahammaste, sarvede ja kontidega, kuid haruldane ei olnud koju üles riputada ka mõne surnud eelkäija kolju, millele üritati kipsiga pärisnäo ilmet anda.

Nüüd aga selgub, et sealsed elanikud ei peljanud ka inimhambaid ehetena kasutada. Arheoloogid leidsid kolm hammast, mis on vanemad kui 8000 aastat ning mille kujundus viitab, et neid kasutati ehetena. Arheoloogide sõnul on tegemist esimeste selliste kaunistatud hammastega, mis piirkonnast leitud.

"Kaks hammast, mida kindlasti ehetena kasutati, on ilmselt eemaldatud surnud täiskasvanute luukeredelt. Neisse on hoolikalt augud puuritud ja neid on kantud erinevatel aegadel," kirjutasid teadlased oma töös. Nende sõnul aitavad leiud meil paremini mõista Lähis-Ida neoliitikumi matmiskombeid ning sealset inimkehaosade kasutamist.

Kui kahe hamba puhul on teadlased puurimis- ja poleerimisjälgede tõttu pea täiesti kindlad, et neid kasutati ehetena, siis kolmanda hamba puhul on kahtlused veel õhus. Kuigi ka sellel on auk sees, pole sel puurimisjälgi ning seetõttu arvatakse, et tegu võib olla ka lihtsalt hambaauguga.

Samas on arheoloogid arvamusel, et nii loomade kui ka inimeste hammaste kaelas kandmine ei olnud päris tavapärane teguviis. "Meie vaatlused näitavad, et lihtsalt esteetika pärast Çatalhöyüki asustuses ilmselt hambaid ei töödeldud," kirjutatakse töös. "Pigem näitavad sellised materjalid ja nende haruldus, et sellistel ehete oli sümboolne väärtus, mille täpset tähendust praegu hinnata on väga keeruline."

Taoliseid neoliitikumist pärinevaid hammastest tehtud ehteid on küll harva, ent siiski ka mujal maailmas täheldatud. Näiteks 2010. aastal Itaalias avastatud leidude puhul kirjutasid sealsed arheoloogid oma töös, et sellised ehted võivad viidata tugevale sidemele sellega, kellelt hammas pärineb või kanti neid hoopis kiindumuse märgina.

Çatalhöyükis välja kaevamisi läbi viinud teadlaste töö avaldati teadusajakirjas Journal of Archaeological Science: Reports.