Loo autor Veli V. Rajasaar Renault Masteri roolis
Ekraanitõmmis videost

Pikalt maanteekiirusel liikudes muutub kiirusetunnetus ning asulasse sisenedes kiputakse kiirust ületama. Selleks, et aru saada, et sisened teise liiklusruumi (asulasse), ei piisa tihtipeale üksnes liiklusmärgist – ning Maanteeamet ongi asunud katsetama asula alguse märgistuse täiendamist.

Põhjamaades on normaalne, et liiklusmärgi mõjualasse sisenedes on sõiduki kiirus juba märgile vastav. Eestis paraku tähendab kiiruspiirangu märk tihtipeale seda, et alles selleni jõudes tõstetakse jalg gaasipedaalilt ja hakatakse kiirust vähendama.

Üksiti sellise käitumismustri muutmiseks ongi katsetama asutud lahendust, mille üldnimetus on “asulaväravad”. Seda uudset lahendust testitakse Eestis kahes kohas – Väike-Maarjas ja Kaareperes.

Nii Väike-Maarjas kui Kaareperes testitakse kolme erineva asulasse sisenemise lahenduse mõju – saar mõlemal pool teed, saar ainult ühel pool teed ning kolmandaks lihtsalt vastavate märkidega märgistatud asulaala algus.

Asulaväravad Kaareperes on sotsiaalmeedias saanud kõvasti sakutada: ühed kahtlevad, kas kaks veokit seal üksteist riivamata läbi saavad, teised nurisevad, et pimedas pole väravaid näha.

On neidki, kes soovitavad nurisejatel õppida liiklema, kiirust aegsasti vähendada ja siseneda asulasse lubatud kiirusel: väravad olla hea lahendus.

Et omal nahal asi järele proovida, võtan suurima saadaoleva kaubiku, Renault Masteri, passin võimalikult kehva ilma – pluss null, taevas on vastu maad kukkunud nii, et hommikust õhtuni valitseb ühtlane hämarus ning lisaks sajab lögast tihedat vihmalaadset ollust. Maanteel valitseb libedus ja vahepeal on vaja udutuled sisse lülitada, et olla nähtav.

Eestlased ei leiutanud jalgratast

Eestlased pole esimesed, kes sellise lahenduse peale tulevad – asulaväravad on kasutusel näiteks Soomes ja Rootsis, Hollandis, Suurbritannias, Poolas, Leedus jne. Eesmärk on kõigil täpselt sama – võimalikult vähese vaevaga rahustada liiklusvoolu, mis maanteedelt asulatesse siseneb.

Hiljuti käisime kolleeg Uku Tamperega UK-s, taga pooleteisetonnine autotreiler. Sõitsime öösiti palju ning nii mõndagi kohta külastasime esimest korda.

Ühel pimedal ja kitsal laskumisel leidsime end olukorrast, kus langu lõpus koondati sõidurajad keskele üheks kokku – kohalik asulavärav!

Ja ehkki koht oli teel kenasti välja valgustatud, tuli „turistile“ see sellegipoolest üllatusena ning värava läbimise hetkel sõitsime asulakiirusest kiiremini. Sellest tulenevalt tuli ka suhteliselt järsult siksakitada.

Ehk siis see kohalik asulavärav tegi täpselt seda, mida tegema pidigi – sundis autojuhti valima kas sobivat sõidukiirust või ebamugavust.

Selliste kohtade peal pääsevadki sõidukid ükshaaval läbi ning seda reguleerivad liiklusmärgid. Laskujatena oli meil UK liiklusreeglite järgi eesõigus ning kui väravat oleks läbinud mõni asula poolelt tulija, oleks meid läbi lastud.

UK autojuhid teavad ka, et langu lõpus ootavad asulaväravad ning oskavad valida laskudes veelgi väiksema kiiruse, et väravad probleemideta läbida. Langul saab sujuvalt hoogu maha pidurdada ja vajadusel – näiteks võimalike “turistide” teadmatusega arvestades kiirust veelgi vähendada.

Niisiis on meie asulaväravad võrreldes UK-s kogetuga leebe variant, lastes läbi mõlemas suunas liiklejaid. Ja kui juba praegu ebamugavuse üle kurdetakse, mis saaks siis Suurbritannia lahendust kasutades? Oma funktsiooni (milleks ei olegi läbimise mugavus!) täidavad aga mõlemad lahendused.

Proovime Eesti varianti!

Nagu öeldud, kes sotsiaalmeediat jälgib, on võibolla märganud, et peamiselt suurte sõidukite juhid kurdavad väravate ohtlikkuse üle.

Murekohtadeks on kehv nähtavus pimedas, vastutuleva sõiduki tulede valgusvoog, ootamatu takistus teel ning ongi peegel maha sõidetud või külg kraabitud. Kriitika puudutab just kahe saarega lahendust, kus väravate vahele satuvad kaks suurt sõidukit korraga.

Valisin eksperimendiks võimalikult laia B-kategooria kaubiku ning ajastasin teadlikult väravatest läbisõite võimalikult suurte sõidukitega kohakuti, muuhulgas busside ja kergtreileriga autodega kõrvuti neid läbides.

Renault Master, millega väravaid läbisime
Foto: Ylle Tampere

Esimene tähelepanek on see, et nii veokite kui ka bussidega kohakuti mahub suur kaubik asulaväravatest pingevabalt läbi, kui sõidukiirus on 50 km/h.

Eelseisvast muutusest liikluses annab Kaarepere suunal märku muuseas ka 70 km/h liiklusmärk ning kes seda näeb ja jälgib, peaks aegsasti märkama ka asula märki ja asulaväravaid.

Proovisin ka maantee poolt lähenedes seda varianti, kus sadakond meetrit enne märki alles jala gaasipedaalilt tõstan. Ehk siis asusin kiirust kohandama hetkel kui asulaväravaid märkasin.

Rooliga tehtav jõnks on ilmselgelt järsem ja kiirem ning vihmase ilma tõttu on hästi tunda, kuidas suure kaubiku saba kergelt libisema hakkab ning väikest vastupööret vajab.

Siit koos vastutuleva liiklusega turvaliselt läbi pääsemiseks tuleb sõidustiili kohandada ning kiirust vähendada – minu jaoks eesmärk täidetud.

Kui kohtuvad kaks suurt sõidukit…

Nüüd lihtne matemaatika. Asulaväravad on planeeritud sääraselt, et mõlema läbiva sõiduraja laius on 3 meetrit. Eestis on suurim lubatud C- ja D-kategooria sõidukite laius 2,55 meetrit, mõningate eranditega kuni 2,6 meetrit.

Lisame juurde peeglid ning arvestame sellega, et täislastis veoki puhul on igasugune terava äärekivi riivamine rehvi külgseinaga võrdeline mõnetunnise peatusega (heal juhul!).

Pikema sõiduki, näiteks täishaagisega veoki puhul tuleb lisaks arvestada sellegagi, et väravat läbides „ampsab“ see turvaliseks läbimiseks oma pikkuse tõttu veidi varu ka vastassuuna sõidurajast – kui veokiga nui neljaks sõiduautoga sama joont hoida ja samal ajal rooli keerata, lõikaks haagise rattad üle asulavärava ning riskiks muuhulgas purunenud rehviga.

Siinkohal mõistan veoki- ja bussijuhtide muret ning kuigi teoorias peaks mõlemale sõidukile samaaegseks läbimiseks ruumi olema, ei õnnestunud meil mitme tunni jooksul ei näha ega filmida hetke, kus selline möödumine toimuks.

Küll aga nägime kümneid läbimisi, kus kohakuti olid sõiduautod veokite või bussidega ja mõnel korral ka asula poolelt lähenevate sõiduautojuhtide viisakust suurte sõidukite läbi laskmisel.

Suurte sõidukite juhtidel tulebki rakendada samasugust talupojamõistust – kui tõesti juhtub, et kaks täishaagist või bussi samaaegselt väravale lähenevad, siis oma närvide rahustamiseks tasub kiirust veelgi maha võtta ja asula poolt läheneja võiks maantee poolelt tulija enne läbi lasta.

Nagu juba eelnevalt mainitud, kui eesmärgiks on liiklusvoolu rahustamine, siis tulebki see tahes-tahtmata mugavuse arvelt. Kui tundub, et ei mahu turvaliselt läbi, ei sunni keegi ka läbi suruma.

Kokkuvõtteks

Saan täiesti aru, miks asulaväravaid katsetatakse – see on mugavam lahendus kui sõiduradade vahele ohutussaarte ehitamine, mis nõuab ka tee laiendamist.

Meetmed on kiirelt rakendatavad ja nende mõju näiteks mulle ning õhtuse tipptunni ajal jälgitud juhtidele on täpipealt see, mida Maanteeamet on plaaninud.

Ka jutt ohtlikkusest on mingil määral õigustatud, kui väga palju halbu tegureid kokku langeb – mõlemalt poolt läheneb raskeveok või buss, mille juhid läbivad väravat esimest korda ning satub olema ka lumetuisk – ehkki ebatõenäoline on juhtidel sellises olukorras vaja rakendada tervet mõistust ja üksteisega arvestavalt liigelda.

Ja kui sinivalgete helkuritega postid, asulamärgid ning helkuritega tähistatud saarte servad autojuhile mingil põhjusel märkamata jäävad, saab see värav ju vaid üks kord elus üllatusena tulla!

Asulaväravad Kaareperes
Ekraanitõmmis videost

Bonustrack: viis tervest mõistusest lähtuvat soovitust

1. Kui oled roolis, ole “kohal”. Nii märkad liikluskorralduse muutusi õigeaegselt.
2. Asulaväravate eel vähenda kiirust aegsasti, et neid rahulikult läbida.
3. Anna vastasuunast väravaid läbivatele suurtele bussidele ja veokitele teed.
4. Kui oled veoki või bussiga ja vastu tuleb teine suur sõiduk, ole valmis vajadusel teed andma.
5. Last but not least: varu sihtkohta jõudmiseks aega. Nii pole vaja kiirust ületada ja jõuad asulamärki nähes jala rahulikult gaasipedaalilt tõsta.

Mis on asulaväravad, loe lähemalt siit

Asulast välja sõites muret pole, kiirus on väike
Ekraanitõmmis videost