Teadlased rõhutavad, et kui on üpris tavapärane, et detsembris saab maastikutulekahjude hooaeg Kagu-Austraalias alguse, siis sel aastal on märgata põlenguid ka piirkondades, kus need peaks hakkama hoopis kevadel või suvel.

Üheks selliseks piirkonnaks on näiteks Põhja-Austraalia, kus samuti tulekahjud juba detsembrist lõõmavad. See on spetsialistide sõnul ka üks kõige paremaid näiteid selle kohta, et Austraalia tulekahjude näol on tegemist päris probleemiga ning mitte tavapäraste maastikupõlengutega.

On keeruline hinnata, kui suurt osa Austraaliast tulekahjud praeguseks puudutanud on, kuid viimaste andmete hinnangul on see maa-ala vähemalt 60 000 ruutkilomeetrit. Võrdluseks - Eesti pindala on 45227 ruutkilomeetrit, see tähendab, et kui Austraalia põlengud kolitaks ümber Eestisse, siis oleks põlengutes kogu Maarjamaa ning lisaks veel suur osa Põhja-Lätist.

Loe ka Eesti Päevalehe suurt lugu, mis põleva Austraalia probleemidesse sügavamalt sukeldub!