Viirus pole inimestele ohtlik, kuid sellest võib tõusta kasu meditsiinis ja mujalgi, kirjutab ERR Novaator.

Viiruse ülejäänud kuus geeni kattuvad teadusele tuntud pärilikkusaine lõikudega vaid vähesel määral.

"Jaraviirus erineb kõigist teada-tuntud elusorganismidest sedavõrd palju, et me ei oleks suutnud seda klassikaliste meetoditega üleüldse avastada. Kuna sellel puuduvad viirustele iseloomulikud geenid, poleks paigutunud see isegi viiruste sekka," leidis uurimuse juhtivautor Jonatas Abrahao, Minas Gerais' ülikooli viroloogiaprofessor ERR Novaatorile antud kommentaaris.

Appi tulid töörühma varasemad kogemused hiidviirustega. Kahe aasta eest teatasid Brasiilia ja Prantsusmaa teadlased teadaolevalt maailma kõige keerukama hiidviiruse leidmisest.

Abrahaol süstis Pampulha tehisjärve mudast vett otse amööbidesse. Sobiva peremehe leides hakkas paljundama viirus end piisavalt hoogsalt, et muutus viimaks märgatavaks. Teadlased otsustasid nimetada selle Tupi-Guarani hõimu rahvajuttudes tähtsa Vee-ema järgi Yaravirus brasiliensis'eks.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator