Maailm on näinud ajaloo jooksul kohutavaid katastroofe ja hävitavaid haigusepuhanguid. Suur kataklüsm leidis Euroopas aset juba millalgi neljanda aastatuhande paiku enne meie ajaarvamist. Enne seda oli elanikkond meie mandril kiiresti kasvanud ja siis mingil hetkel jäid terved asulad tühjaks.

Pikka aega sellele seletust polnud, olid erinevad teadlaste hüpoteesid. Selgust tõi 2018. aasta, kui rootsi arheoloogid avastasid 4. aastatuhande keskpaigast e.m.a. pärineva neoliitikumi matmispaiga ja selles leidusid katkupisikute jäljed. Nüüd arvatakse, et rahvaarvu vähenemine oli tingitud suurest epideemiast.

Tõsiseid epideemiaid leiab maailma ajaloost veel, näiteks 6. sajandi Justinianuse katk (nimi tuleneb sellest, et haigestus ka toonane Bütsantsi keiser Justinianus) tappis Euroopas hinnanguliselt 25 miljonit ja Aasias 55 miljonit. Bütsantsi ajaloolane Procopius Caesarensis kirjutas, et epideemia ajal suri Bütsantsi pealinnas Konstantinoopolis igapäevaselt 10 000 inimest.

14. sajandil oli kurikuulus „Must surm“ mis tappis Euroopas ja Aasias mõne ajaloolase hinnangul kuni 250 miljonit inimest.
Terve 19. sajandi vältel olid suurtes linnades koolerapuhangud, mille ohvrite arv ei jäänud palju alla varasematele katkupuhangutele. Ja muidugi kurikuulus gripipuhang, nn. hispaania gripp, mis tappis peale Esimest maailmasõda maailmas 50-100 miljonit inimest.

Meile on enamikus kõik need lood tuttavad ja me väga kardame uut pandeemia puhangut või mingit uut katastroofi, mis viiks inimkonna hukkumise äärele. Me kardame, et kohe-kohe on juhtumas midagi halba ning otsime selle ohu kohta informatsiooni meediast, et olla valmis eksistentsiaalseks ohuks, hirmutades sel viisil ennast ise.

Selline kord juba on inimloomus. Kas mäletate 20. aasta tagust, kui meil Eestis arutleti tõsimeeli selle üle kas inimkond elab üle aastatuhandevahetuse ja ajakirjanikud käisid ühe arvamusliidri ukse tagant teise taha ning uurisid kuidas Y2K üle elada?

Selle aasta alguses me kartsime uut maailmasõda. Kui neid ei tule, siis on küllaga pandeemiaid, mida karta. Kõige pealt oli SARS ehk Hong Kongi gripp, siis Lähis-Idast alguse saanud MERS, siis linnugripp, siis seagripp, siis Aafrikas alguse saanud Ebola.

Ja kõigil neil juhtudel oli tulemus üks - haigusjuhtude arv oli täiesti tühine võrreldes nende riikide elanikkonnaga, kus leidis aset haiguspuhang, ja veelgi väiksem surmade arv (umbes 10% juhtude koguarvust).

Surmav oht 2002. aastast, SARS-i epideemia nõudis 8 tuhande haigusjuhuga umbes 800 inimese elu. Järgmine surmaoht, Ebola nõudis Aafrikas kuni 11 tuhat inimelu. Peaaegu kõik surmadest leidsid aset troopilises Aafrikas, kus puudub normaalne meditsiiniline infrastruktuur (ning üldse elementaarne infrastruktuur) ja inimesed surevad piltlikult öeldes kõige kätte.

Muide Ebolasse nakatumiseks on tarvis kokkupuudet haige fekaalidega, see pärast on haiguskoldeks Aafrika, kus prügi ning inimeste ja loomade fekaalid juhitakse lähematesse veekogudesse. See pärast Ebolast arenenud maadele ohtu pole (USA-s registreeriti viimati 12 juhtu, Suurbritannias kolm).

Kui midagi karta, siis iga-aastast gripihooaega ja kopsupõletikku, mille kätte sureb palju rohkem inimesi. Kas või sel talvel haigestus Ameerika Ühendriikides grippi 13 miljonit inimest, neist vajas haiglaravi 120 000, kellest suri 6 600 inimest.

Maailma Terviseorganisatsiooni statistika järgi sureb grippi terves maailmas iga aasta kuni 650 000 inimest. Sellele vaatamata pole kõlavaid pealkirju ega ärevaid reportaaže. Gripp ei ole meedia jaoks „seksikas“.

Täna maailma kimbutav viirus ristiti COVID-19ks: see tähendab „2019. aasta uueks koroonaviiruseks”. Koronaviirused on oma nimetuse saanud tänu oma välimusele - mikroskoobi all meenutavad nad kroonikesi.

Need on RNA viirused, millel on suhteliselt suur (teistest RNA viirustest suurem) genoom; see tähendab, et nad kohanevad, muteeruvad ja on vastupidavamad. Koroonaviirused on salakavalad - just nemad põhjustasid 2003. aastal SARS-i puhangu, milles hukkus enam kui 900 inimest. Veel üks selle „perekonna“ viirus on Lähis-Ida MERS-i põhjustaja, mis tabas umbes 2,5 tuhat inimest, kellest kolmandik suri.

Koroonaviirused on ettearvamatud: kuigi paljud neist on suhteliselt kahjutud ega põhjusta midagi tõsisemat kui SARS, suudavad selle perekonna viirused muuta oma omadusi, muutudes ohtlikumaks.

Mingil hetkel kandub tavaliselt loomade poolt kantav viirus inimestele: näiteks nakatas SARS-iga inimest tsivet (see on näriline, kelle väljaheidetest sobratakse välja maailma kõige kallimad ja eksklusiivsemad kopi luwaki kohvioad). MERS-i on kõige sagedamini seostatud nakatunud kaamelitega. Leidub ka koroonaviirusi, mille kandjateks on sead, nahkhiired ja kassid.

Probleemid algavad siis, kui viirus suudab inimest nakatada ning asjad on veelgi halvemad, kui viirus hakkab kanduma ühelt inimeselt teisele. Viimaste teooriate kohaselt kandus COVID-19 inimestele madudelt, leidub ka teistsuguseid arvamusi. Esimeste haigestunute hulgas olid Wuhani turu töötajad, kus müüakse mereprodukte, linde, madusid jms.

Hiinlased ise viskavad nalja, et nad söövad kõike, millel neli jalga all, välja arvatud köögilaud. Ilmselt kuuleme see tõttu loomadelt inimestele antud koroonaviirustest veel järgnevatel aastatel, kuidas iganes neid uusi viiruseid ei nimetataks
Ehkki eksperdid väidavad, et uus viirus pole ilmselt nii ohtlik kui SARS-i põhjustaja, on Hiina linnade karantiin ennetav meede, mille puhul on parem karta kui kahetseda. See on Hiina kompartei jaoks tegelikult ka hea PR-käik, sest on võimalik tervele maailmale näidata kuidas Hiinas inimestest hoolitakse.

Ajaloolasena meenuvad Venemaa peaministri krahv Witte mälestused, kus on kirjeldatud Witte ja Hiina suursaadiku vestlust peale seda kui Hodõnka väljal on Nikolai II kroonimispeol surnuks tallatud poolteist tuhat inimest.
Hiina saadik uuris Wittelt kas see on keisrile toimunust ette kandnud ja soovitab seda mitte teha, meenutades aegu kui ta ise oli olnud Hebei provintsi kuberner ja Hiina keisri ees maha salanud ränga katkuepideemia, mis maksis elu kümnetele tuhandetele hiinlastele.
Krahv Witte märkis selle peale, et Venemaa on Hiinast ikka kaugele edasi arenenud… Seoses koroonaviirusega on Hiina komparteil võimalik näidata, et ka Hiina on selles vallas saja aastaga palju muutunud ja inimestest hoolitakse.
Koroonaviirus levib inimeselt inimesele, kuid ka Ühendriikide CDC (Center for Disease Control and Prevention, e.k. haiguste reguleerimise ja ennetamise keskus) on nimetanud ohtu Ühendriikide elanikele madalaks. Ilmselt pole põhjust paanikaks, kui asute väljaspool epitsentrit. Tuleb järgida elementaarseid ennetavaid meetmeid, lugeda harvemini ärevaid uudiseid ja kõik läheb hästi.
Apteegis töötavad tuttavad räägivad, et Eesti apteegid on näomaskidest ja desinfitseerimisvahenditest tühjaks ostetud. Huvitav paradoks: kaks tuhat inimest sureb koroonaviirusesse ja terve maailm on valmis kandma maski, 30 miljonit on haigestunud HIV-i ja suur osa ei taha endiselt kondoomi kasutada…

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!