Samas on üksusele tehtud juhtimisõiguse üleandmine NATO käsuahelasse. See tähendab, et NATO struktuuris on tegu juhtimis- ja teatamiskeskusega (Control and Reporting Centre, CRC), kirjutab õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem, kapten Madis Toomla ajakirjas Sõdur 1 / 2020.

Selleks, et aru saada, mis on CRC ja millised on selle ülesanded, peab selgitama NATO õhukaitse struktuuri. Ühtse juhtimisega NATO Euroopa õhukaitsesüsteem NATINAMDS (NATO Integrated Air and Missile Defence System) loodi juba 1960ndatel. Selleks on andnud NATO riigid oma õhukaitsesüsteemid ühtse juhtimise ahelasse.

Praegu nimetatakse seda süsteemi nimega NATO IAMD (NATO Integrated Air and Missile Defence), mis koosneb laias laastus kahest rahuaegsest missioonist: NATO õhuturbest ja NATO ballistiliste rakettide kaitsest.

NATO IAMD missioon kriisi- ja sõjaajal sõltub ohu iseloomust, aga eesmärgiks on võetud kihiline õhukaitse (Layered Air Defence) vastase õhusõidukite, ballistiliste rakettide, tiibrakettide ja kaudtule relvade vastu.

Et kõik see oleks keskselt juhitud, kuulub NATO käsuahelasse mitmesuguseid juhtimissüsteeme (ingl C2 – command and control system), millest üks on äsja avatud CRC Tallinn.

Uus hoone on osa Eesti, Läti ja Leedu ühise õhuseiresüsteemi BALTNET reformist. Kuni 2019. aasta lõpuni oli Baltikumis üks C2 põhiüksus – CRC Karmelava Leedus. See üksus, mis koosnes eestlastest, lätlastest ja leedukatest, korraldas regionaalseid operatsioone kogu Baltikumis. Samuti oli igas Balti riigis CRP (Control and Reporting Post), mille eesmärk oli peale väiksemal skaalal õhuoperatsioonide korraldamise tagada CRC Karmelava kontingendi mehitatus ja väljaõpe.

Eesti CRP asus õhuväe lennubaasis Ämaris selleks otstarbeks ajutiselt kohandatud ruumides. Alates selle aasta 1. jaanuarist on kolm võrdväärset rahvuslikku üksust: CRC Karmelava Leedus, CRC Lielvarde Lätis ja CRC Tallinn Eestis.

Veidi lihtsustatult öeldes tähendab see, et ühe üksuse asemel on nüüd Baltikumis kolm samaväärset üksust, mis suudavad üksteise ülesandeid katta. Näiteks on CRC Tallinn võimeline Leedu õhuruumis korraldama õhuturbe operatsioone ja vastupidi.

Liigume õhukaitse poole

Eesti õhuväel on alati olnud ambitsioon kontrollida oma õhuruumi ise. Nüüdseks oleme jõudnud sinnamaani, kus meil on olemas spetsiaalselt ehitatud taristu ja valmisolek Tallinnast õhukaitseoperatsioone planeerida ja korraldada.

Uude hoonesse on ühendatud tänapäevased sidesüsteemid ja rajatud positsioonid. See võimaldab peale rahuaegsete ülesannete, milleks on NATO õhuturbemissioon ja tunnustatud õhupildi tootmine, vajaduse korral juhtida ka liitlaste hävituslennukeid või maapealseid õhutõrje raketisüsteeme.

Praegu on CRC Tallinn NATO käsuahelas ja täidab iga päev nii rahvuslikke kui ka NATO antud ülesandeid. Õigupoolest võib need ülesanded jagada kaheks.

Esiteks, tunnustatud õhupildi tootmine. Kasutades õhuväe radaritelt tulevat informatsiooni ja teisi sidesüsteeme, peame tagama, et Eesti õhuruumis oleks kogu liiklus tuvastatud igal ajahetkel.

NATO IAMD puhul oleme ühendatud Saksamaal asuva mitmerahvuselise õhuoperatsioonide juhtimiskeskusega, mida teavitame igasugusest huvipakkuvast liiklusest Eesti õhuruumis või selle lähistel.

Teiseks ülesandeks on õhuturbe operatsioonide korraldamine. Kui Eesti õhuruumis või selle lähistel tuvastame lennuvahendi, mida me sensoritelt tuleva informatsiooni põhjal ei saa kindlaks teha, siis võib selle tuvastada hävituslennukitega. Ka sellist õhusõidukit, mis pakub huvi nii meile kui ka NATO-le, saab hävituslennuki abil tuvastada.

Sellisel juhul teeb CRC kogu koordinatsiooni tsiviillennuliiklusteenistusega, et lend toimuks ohutult, ning juhib taktikaliselt hävituslennukid sihtmärgini. Peale tundmatu õhusõiduki tuvastamise oleme valmis abistama tsiviilõhusõidukeid, millel näiteks navigatsiooniseadmete rikke tõttu on militaarlennukite abi vaja.

Lisaks neile kahele põhiülesandele koordineerime ja korraldame kõiki õppusi, mis mingilgi määral puudutavad Eesti õhuruumi ja selle kasutamist. Ja nagu juba mainitud, siis töötame selle nimel, et meie personal oleks valmis juhuks, kui käivitatakse õhukaitseoperatsioonid.

Loe täisteksti ajakirja Sõdur numbrist 1 / 2020