Forte kirjutas märtsi alguses, et kuulus tulnukaotsimise-programm SETI@home, milleks vabatahtlikud oma arvutijõudlust laenasid, saab 21 aastase tegutsemise järel läbi.

See pole aga kaugeltki ainus hajusarvutusprojekt*, millega iga arvuti- ja internetiühenduse kasutaja liituda saab, kui lihtsalt ühe rakenduse oma arvutisse (või arvutilaadsesse seadmesse) paigaldab ja selle n-ö taustal tööle jätab.

Samuti saab hakata "andmeid ragistama" mitmesuguste haiguste vastu võitlemiseks, kaasa arvatud uue koroonaviiruse vastu ravimi leidmiseks.

Nimetatud võimalusest on hiljuti haaranud üllatavalt suur hulk inimesi. Viimase kahe nädalaga on koroonaprojektiga liitunud ca 400 000 arvutit, mis tähendab 1200-protsendist kasutajaarvu kasvu.

Kõik need masinad pakuvad koroonavastaseks võitluseks 470 petaflopi jagu arvutusvõimsust, mis on rohkem kui seitsmel maailma kiireimal superarvutil kokku.

Arvestades, et hajusarvutusprojektid ei haara arvuti tööressurssidest suurt osa, näitab see, kui palju arvutusvõimsust maailmas suure osa ajast lihtsalt jõude seisab. Kõik need mitmiktuumadega kesk- ja graafikaprotsessorid, mida kasutajatel otseselt vaja polegi...

Muidugi kasutatakse sellises töös ka superarvuteid. Koroonavastase võitlusega tegeleb näiteks ka maailma hetkel võimsaim superarvuti Summit, mis asub USAs Oak Ridge'i riiklikus laboris.

Summit pakub muide kaks korda vähem arvutusjõudlust kui praegused Folding@home'i teel koroonaga võitlejad.

Liitu Folding@home'i koroonavastase projektiga

* Hajusarvutusprojekt tähendab teadus- või muud projekti, mille edukaks lõpuleviimiseks on vaja palju andmetöötlust. Aga seda ei paku näiteks superarvutid, vaid tavainimesed oma tavaarvutites või muudes sobivates seadmetes.

Mis täpselt toimub? Inimene paigaldab arvutisse klientrakenduse, paneb selle käima ega pea ise rohkem suurt midagi tegema. Rakendus suhtleb aeg-ajalt serveriga, küsib töötlemiseks andmeid ja saadab tulemused ära. See töötab taustal, n-ö madala prioriteediga ja ei takista põhitööd.

Koroonaviirus COVID-19

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!