Uuringu eesmärk on luua koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haiguse COVID-19 leviku kaardistamiseks ja mudeldamiseks vajalik andmebaas, mis sisaldab võimalike nakatunute vanuselist, elukutselist ja geograafilist jaotust ning selle muutumist ajas.

Aadressil koroona.ut.ee avaldatud uuringus on oodatud osalema kõik olenemata sellest, kas kahtlustakse või teatakse endal koroonaviirusest põhjustatud haigust, selle hiljutist läbipõdemist või kokkupuudet mõne koroonaviirusesse nakatunuga.

Kõik kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ja neid väljastatakse uuringus osalevatele teadlastele ainult anonüümsel kujul.

Tartu ülikooli bioinformaatika professori Jaak Vilo sõnul tegeletakse prognoosimudelitega interdistsiplinaarses uurimismeeskonnas juba mitu nädala ning seni on peamiseks sisendinfoks rahvusvaheline kogemus nii andmete kui ka artiklite kaudu.

„Eesti andmed aitavad hinnata nende täpsust ja muidugi ka vajalikke parameetreid paremini hinnata. Kahjuks on selge, et hospitaliseerimise, intensiivravi vajaduse ja ka surmade andmed tulevad kahe-kolmenädalase viiteajaga võrreldes tegeliku nakatumise hetkest, mida ei pruugi inimene isegi täpselt teada, kui pole just olnud selge lähikontakt mõne nakatunuga,“ rääkis Jaak Vilo Fortele.

Praeguses seisus on tuleviku hindamise erinevad stsenaariumid tema sõnul veel liiga sarnase algusega – ehk on kiire kasvu faas. Seda kuidas trendid muutuvad, hakkab nägema alles järgmiste nädala jooksul.

Samuti on Tartu Ülikoolis alustatud võimalike meetmete välja töötamisega, kuidas planeerida ja mõõta andmeid eri väljumisstrateegia faaside puhul. See on kollektiivne töö, kuhu panustavad mitmed kümned teadlased eri vaatenurkadest.

Mis puutub konkreetsesse uuringusse, siis märkis Vilo, et nakkuse kahtluse korral võiks hakata kohe pidama regulaarset sümptomite arengu päevikut. Need anonüümselt kogutud andmed on vajalikud kaardistamaks haiguse üdist levikut ja arengut ka kergete sümptomite ning isegi asümpromaatiliste isikute puhul.

„Ärme unusta, et inimene võib olla enese teadmata nakatunud, kuid mitte näidata välja mingeid sümptomeid. Samas kõrval võib noor terve inimene oma elu kaotada ja isegi kunstlik elus pidamine välise hingamisseadme abil intensiivisi ei pruugi aidata,“ märkis professor.

Mitmed riigid maailmas – näiteks Suubritannia, Iisrael ja India – on käivitanud üldrahvalikud mobiilirakendused, et aidata inimestel hoiduda koroonahaigetest inimestest ja anda riigile infot viiruse leviku kohta. Eesti sotsisaalministeeriumi arendusüksus TEHIK ega Riigi Infosüsteemi Amet pole seni sellise rakenduse peale mõelnud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!