Kirjutasime ministrile olukorras, kus näeme, et erasektor koondab, kärbib, langetab palku, saneerib, tõmbab kokku. Riigiaparaat paistab tegevat aga nägu, et kriisi pole: suured preemiad, palgatõusud, ei juttugi kärpimisest või koondamisest, tugiteenuste ülevaatamisest. Selle kõrval lastakse kõik kogutud reservid täie rauaga käiku (ka nähtustele, millel pole kriisist väljumisega mitte mingisugust pistmist), sissemaksed pensionifondi keeratakse lukku.

Mida riik - olgu siis peaministri või Jaak Aabi vedamisel - võiks nüüd ja kohe ära teha, millega pihta hakata? Kas hakkab? Ministri sõnul on üks selge: ka riigisektorit saab mõjutama olukord, mis täna on erasektorit juba valusalt tabanud.

Kommenteerib riigihalduse minister Jaak Aab:

Valitsusel on töös terve rida meetmeid kriisi mõjude leevendamiseks. Mina koordineerin eriolukorrast tingituna igapäevaselt isikukaitsevahendite tarnet ja jaotust. Lisaks tegeleme riigihalduse ja kohalike omavalitsuste valdkonnas kriisist tingitud küsimuste lahendamisega. Kuid edasi tegeletakse ka tavapäraste tegevustega, näiteks riigi tegevuste tõhustamisega riigireformi raames.

Selle aasta suurim tegevus on asutuste ümberkorraldused, mille tulemusel tekib 7 ameti, 3 sihtasutuse, 1 keskuse ja 4 ministeeriumi rakendusfunktsioonide ümberkorraldusena 5 ametit. Selle tulemusena paraneb teenuste kvaliteet, kaovad dubleerimised, optimeeritakse personal ja toimub rahaline kokkuhoid.

Jätkame tugiteenuste konsolideerimisega Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Tulemusena on riigi ametiasutustest vähenenud töökohad ja tekkinud parem ülevaade eelarve kasutusest.

Samuti minnakse edasi suurprojektiga Riigimajad, mille tulemusena ehitatakse, renoveeritakse üle Eesti 16 maja, kuhu koondatakse kõik riigi teenuseid pakkuvad asutused. Veel on töös IKT konsolideerimise ja jätkutegevusena riigi laborite konsolideerimine.

Kriisist tingitud kaugtöötamise korraldamisele üleöö rajas teed varasemalt kokku lepitu, et riigiasutused võtavad tööle töötajaid üle Eesti kui töö iseloom seda võimaldab. Avaliku sektori paremaks toimimiseks aitab kaasa personali regionaalne värbamine, kaugtöö, pealinnast töökohtade väljaviimine (tänaseks on pealinnast maakondadesse viidud üle 1000 töökohta). Riigiasutuste töökuulutused sisaldavad juba mõnda aega ka võimalust töötada väljaspool Tallinna.

Nagu eeltoodust nähtub, on avalikus sektoris hetkel käimas mitmed suuremahulised reformid, mis hõlmavad paljusid valitsemisalasid. Seega on muudatuste keerises olnud olulisel kohal juhtide ja töötajate motivatsiooni hoidmine.

Riigisektor saab mõjutatud

Kuna palgaturul on viimastel aastatel palgad kasvanud jõudsalt, on ka riigisektor teinud pingutusi, et palkade konkurentsivõime osas sammu pidada. Mõistagi on siinkohal olnud prioriteediks valdkonnad, kus piisava hulga motiveeritud ja kompetentsete töötajate hoidmine on kriitilise tähtsusega. Mõtlen siinkohal siseturvalisuse ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajaid, õpetajaid ja kultuuritöötajaid. Samas ka IT-sektorit, kus töökäte puudus ja palgakonkurents on olnud eriti teravalt tunnetatav.

Riigi palgapoliitika on detsentraalne, mis tähendab, et olulisemad tasustamise otsused võetakse vastu asutuse tasandil. Mis puudutab tulemustasude ja preemiate maksmist, siis siinkohal on seadusega ette kirjutatud, et muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.

See reegel aitab vältida muutuvpalga osakaalu liiga suureks paisumist, samas võimaldab silmapaistavate tulemuste eest parimaid tunnustada. Praeguses olukorras tuleb ka riigil analüüsida enda palgapoliitikat ja võimalikke ümberkorraldusi. Seetõttu ei ole minu hinnangul kõige sobivam hetk jätkata tulemuspalkade ja preemiate maksmisega.

Kärbete teema ei ole riigisektoris veel laual, kuna hetkel on kriisijuhtimisega seonduvad tegevused esmatähtsad. On aga arusaadav, et ka riigisektorit saab mõjutama olukord, mis täna on erasektorit juba valusalt tabanud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!