Mõlemaid viiruseid ühendab see, et nad viivad oma valgu inimese rakkudesse, kasutades selleks organismis olevat ensüümi nimega ACE-2 (angiotensiini konverteeriv ensüüm-toim). Viiruste jaoks on sellised rakke ümbritsevad proteiinid justkui ukselink, mille abil ta saab rakkudesse siseneda, kirjutab Kolchinsky Twitteris.

Näiteks, HIV peab alla vajutama kaks ukselinki: CD4 ja tavaliselt CCR5, MERS aga DPP4. Kõigil neil proteiinidel on olemas muidugi ka põhifunktsioonid. ACE-2 ümbritseb näiteks selliseid rakke (loe pikemalt siit), mis toodavad suraktanti – valku, esineb kopsusompude vedelikus ja hoiab alveoolid lahti, et meil saaks toimuda gaaside vahetus.

Viirused tahavad rakku pääseda, et võtta kontrolli alla nende toimimine ja toota seal järglasi ehk uusi viiruseid – ise ja kuskil mujal nad seda teha ei suudaks.

SARS-1 ja SARS-2 kasutavad paljunemiseks peamiselt kopsudes ja kõris olevaid rakke. Kuid neil kahel viirusel on üks suur erinevus.

Kui SARS-1 pääseb piiskade kaudu organismi, alustab otsekohe kopsurakkude nakatamist ja inimesel tekivad kiired sümptomid, mida inimene ka tunneb. „Teisisõnu, SARS-1 tegi kiiresti oma kohaloleku teatavaks,“ kirjutab viroloog. Nakatunud inimesed sai toimetada otsekohe karantiini ja viirusel puudus võimalusi pääseda edasi teistesse organismidesse.

Mida teeb aga SAR-2? Tema resideerub alustuseks inimese kõrirakkudesse ja ei põhjusta seal mingeid märkimisväärseid sümptomeid. Inimene võibki jääda asümptomaatilisteks või arvata, on kergelt külma saanud.

Kuid ka selliselt nakatunud inimese kurgust võib viirus levida kergesti teistele inimestele. Üksnes osadel inimestel siirdub uus koroonaviirus nädala jooksul ka kopsudesse ja hakkab seal sümptomeid põhjustama.

„Nii et SARS-1 oli võrdlemisi rumal viirus. See siirdus otse kopsudesse ja andis endast ise teada enne, kui sai võimaluse levida teistele - ja nii sai ta sotsiaalselt distantseeritud ja see viis ta väljasuremiseni. Aga SAR-2, see, kes meid praegu vaevab, on salakavalam – see kõigepealt levib ja paljastab ennast ning asub kahju külvama alles seejärel.

„Selle viiruse võitmine tähendab sotsiaalset distantseerumist ja maskide kandmist isegi siis, kui me arvame, et pole nakatunud. Sest me võime olla. Viirus võib peituda meie kõris ilma meie teadmata - see on tema kuri plaan! -, nii et pangeb püsti teetõke! Kirjutab viroloog.

Tema arvamus põhineb Saksa teadlaste tööl, mis on avaldatud väljaandes Nature.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!