-Koroonaviirused on teadusele tuntud olnud juba 1950ndatest. Kuid kas tegemist on uue reaalsusega, et lisaks gripile on meil edaspidi ka erinevad koroonaviirused, mis aeg-ajalt puhkevad epideemiateks ja pandeemiateks?

Jah, viirused käivad ikka „külakorda". Nad tulevad, kui külmaks läheb ja kaovad, kui soojaks läheb. Vähemalt on see nõnda meie laiuskraadidel.

Loomade maailmas, kas või nahkhiirtel, on palju viiruseid, mis on kohanenud nendes organismides elamisega, ilma, et nad tegelikult mõjutaks nahkhiirte normaalset funktsioneerimist. Kui inimene ja nahkhiir satuvad kontakti - kas või läbi nahkhiirte väljaheidete - siis võib viirus sattuda meie elukeskkonda ja me võime selle sisse hingata ja saada sellega nakatatud, kui selline asi juhtub.

Või läheb see nahkhiirelt kassile või mõnele teisele kiskjale ning kass saab nakkuse ja siis nakatab ta inimest. Nii, et see on reaalsus ja nagu elus loodusel ikka- esiteks peab paljunema ja teiseks kohanema.

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!