Kuulujutt, et haigust COVID-19 põhjustav viirus on inimeste loodud, ei taha kuidagi hääbuda, ehkki seni kogunenud teaduslikud tõendid kinnitavad, et uus koroonaviirus on arenenud loomulikul viisil.

„Laboris viiruse konstrueerimise vaatepunktist on osa genoomisekventsi muutustest täiesti ebaloogilised, kuna kõik varasemad tõendid annavad mõista, et need peavad viiruse muutma ebatõhusamaks. Mitte üheski laboratooriumis pole selliseid süsteeme, millega oleks võimalik teostada osa avastatud muudatustest,“ selgitas Austraalias tegutseva Queenslandi tervishoiuinstituudi immunoloog Nigel McMillan.

Märtsi lõpus ilmus teadusajakirjas Nature Medicine uurimus, mis kinnitas, et SARS-CoV-2 ei ole geneetiliselt manipuleeritud.

„Olemasolevaid genoomijada-andmeid teadaolevate koroonaviiruste omadega võrreldes saame kindlalt öelda, et SARS-CoV-2 on tekkinud loomulike protsesside tulemusel,“ kinnitas toona üks uurimuse autoreist, E. B. Scrippsi nimelise uurimisinstituudi immunoloog Kristian Andersen.

Ehkki on selge, et viirust pole loodud laboratooriumis, jätkuvad spekulatsioonid, et see võib olla „põgenenud“ mõnest uurimisasutusest; kõige sagedamini koonduvad kahtlused (arusaadavatel põhjustel) Wuhani viroloogiainstituudile.

„SARS-CoV-2 kõige lähem teadaolev sugulasviirustüvi on nahkhiirte viirus nimetusega RaTG13, mida talletati Wuhani instituudis. On neid, kes alusetult kahtlustavad, et SARS-CoV-2 on tuletatud just sellest tüvest,“ kommenteeris Sydney ülikooli viiruste evolutsiooni uurija Edward Holmes.

„Kuid RaTG13 proovid pärinesid teisest provintsist, Yunnanist, mitte Wuhanist, kus ilmnesid esimesed COVID-19 juhtumid,“ selgitas Holmes. „Lisaks sellele on SARS-CoV-2 ja RaTG13 genoomisekventside lahknevus võrdeline keskeltläbi 50 aastat (ja vähemalt 20 aastat) vältava evolutsioonilise muutumise perioodiga.“

Oluline on märkida, et viiruste iseeneslik muteerumine võib leida aset kõikjal — loomadest peremeesorganismides, inimeste kehades ja isegi laboratooriumis rakukultuurides. Paraku on keeruline täpselt öelda, kus uus koroonaviirus mutatsioonid omandas, kuigi suurem osa uurijaist arvab, et see protsess pidi hõlmama loomast peremeesorganismi.

Lisaks tuleb arvestada, et uurijad alles tegelevad selle väljaselgitamisega, kas uue haiguse tekitamiseks vajalikud mutatsioonid ilmnesid enne või pärast SARS-CoV-2 ülekandumist loomalt inimesele.

Spekulatsioonide peamine sihtmärk Wuhani viroloogiainstituut on korduvalt eitanud süüdistusi pandeemia vallapäästmises.

Üks, milles eksperdid on valdavalt ühel nõul, on tõdemus, et seesugune pandeemia ei tulnud üllatusena. Teadlased on riikide valitsusi juba aastaid hoiatanud nii pandeemiaohu kui ka selle eest, et paljud riigid pole haiguspuhanguks piisavalt hästi ette valmistunud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!