Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs ütles Fortele, et Eestis on ravijuhendi koostanud nii TÜ Kliinikum kui PERH, juhendid on omavahel kooskõlas ja käsitlevad haiglaravi vajavad COVID patsiendi käsitlust.

„Valdav tähelepanu on organsüsteeme toetaval ja sümptomaatilisel ravil. Eksperimentaalsete ravimite kohta on esitatud võimalikult ohutuks kasutamiseks vajalik teave, kui raviarstid otsustavad mõnel patsiendil mõnda neist ravimitest kasutada," märkis Irs.

Milliste ravimitega Eestis eksperimenteeritakse? Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets tõdes sarnaselt ravimiametile, et COVID-19 haiglate ravijuhised hõlmavad ravi laiemalt kui ainult viirusevastast ravi.

„COVID-19 spetsiifilist tõenduspõhist ravi ei ole. Rahvusvahelised soovitused põhinevad peamiselt hetke parimal teadmisel ning ekspertarvamustel. Kliinilistes uuringutes on mitmeid ravimeid ja nende tulemusi ootame pingsalt," ütles Altmets.

Altmetsa sõnul on Regionaalhaigla kasutanud seni ravimit hüdroksüklorokviini, aga need otsused on sündinud juhupõhiselt ning patsiendiga eelnevas arutelus.

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer lisas, et Eestis on olemas haiglatele loodud ravijuhendid COVID-19 patsientide raviks ning nende loomisel on aluseks võetud praegu olemasolev info erinevatelt rahvusvahelistelt ekspertidelt.

"Paraku ei ole veel tänaseks kindlaid ravimeid, mille toime koroonaviirushaigete ravis oleks tõendatud. Mitmete ravimite üle on käimas arutelu ja kliinilised uuringud, mis annaksid selgust nende mõju kohta COVID-19 puhul," ütles Zilmer ja lisas, et praegu on COVID-19 puhul kasutusel ennekõike sümptomaatiline ravi.

"Iga patsienti käsitletakse eraldi juhuna ja otsustatakse patsiendipõhiselt, milliseid ravimeid ta vajab.
Nende ravimite kasutamise puhul, mida praegu COVID-19 kontekstis alles uuritakse, on väga oluline patsiendi informeerimine ja temapoolne nõusolek nende ravimite kasutamiseks," lisas ta.

Hüdroksüklorokviini on Lääne-Tallinna Keskhaigla kasutanud oma kliinikus senini kahel patsiendil ravikuuri jätkamisena, mis oli alustatud eelnevas raviasutuses.

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles mõne päeva eest Eesti Päevalehele, et kui jäädaks ootama ravimite tõenduspõhisust, ei pruugi teatud patsiendid haigusele vastu panna.

"Ma ei taha kasutada sõna "eksperimenteeritakse", see on täiesti vale väljend," rõhutas Laane. Kuressaare haigla patsiendid saavad tema sõnul vastavalt näidustusele nii C-vitamiini kui ka hüdroksüklorokviiniga. "See ei ole eksperimenteerimine," selgitab ta üle.

Hüdroksüklorokviinsulfaati (Hydroxychloroquine Sulfate) kasutatakse sihipäraselt malaaria, reumatoidartriidi, erütematoosse luupuse ravis. Tegemist on tõenäoliselt hetkel maailma kurikuulsaima ravimiga, kuna seda soovitas koroonaviiruse käes kannataval rahval paar nädala eest sisse sööma hakata USA president Donald Trump. Samas kirjutas üleeilne The New York Times viitega ekspertidele ja sealsetele ametkondadele, et ravimi toime pole siiani tõestatud.

Tartu kopsukliiniku juhataja Alan Altraja on varem Fortele öelnud, et sellel ravimil on neli või viis toimemehhanismi, mis võiksid olla kasulikud uue koroonaviiruse raviks. "Aga sellel ravimil on ka kõrvaltoimeid, nii et seda ei saa kohe päris suure hooga kõikidele soovitada. See kõik vajab veel selgitamist," märkis ta.

Ka Altraja märkis, et kui COVID-19 haigel on tekkinud kopsupõletik, siis ravitakse teda haiglas oleva antimikrobiaalse ravijuhise alusel.

Eesti ravimiamet on seisukohal, et hüdroksüklorokviini kasu ja kahju suhe COVID-19 puhul ei ole teada ning seetõttu on kasutamisele andnud selged juhised.

„Eestis ei tohi hüdroksküklorokviini kasutada COVID-19 näidustusel ambulatoorses ravis, see võib olla ohtlik," leiab amet.

Küll aga võib Eestis täna hüdroksküklorokviini kasutamist kaaluda COVID-19 patsientidel väljaspool kliinilist uuringut ainult siis, kui patsient ei saa osaleda kliinilises uuringus ja on haiglas intensiivrabil ja haiguse kulg on raske.

Amet on välja öelnud ka selle, mida tähendab antud juhul raske seisund: täidetud peab olema vähemalt üks järgmistest: tingimustest hingamissagedus ≥30 x/min; SpO2 ≤93%; PaO2/FiO2 <300 mmHg; infiltraadid >50% kopsuväljast esimese 24-48 tunni jooksul.

Lisaks on lubatud seda ravimit kasutada haiglaravil kõrge riskiga patsientide puhul, kes vastavad vähemalt ühele tingimusele: vanus üle 65 aasta, krooniline organipuudulikkus (kops, süda, maks, neer), diabeet, koronaarhaigus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, 2-3. astme hüpertensioon või muu haiguse raske kulu riski kindlalt tõstev faktor.

Iga patsiendi puhul tuleb dokumenteerida patsiendi informeerimine ja nõusolek, hoolikalt kaaluda vastunäidustusi ja ohte ning alati teha enne ravi alustamist EKG.

Maailmas seni tehtud kliinilised testid näitavad, et ravimi mõju COVID-10 vastu on vaid oletuslikud - on juhtumeid mis näitavad, et sellest võib kasu olla, aga on ka selliseid, mille põhjal mingit efekti pole.

Mitme riigi, sealhulgas USA, Prantsusmaa, Hiina ja Lõuna-Korea arstid on teatanud edust Covid-19 patsientide ravimisel hüdroksüklorokiiniga, mõnikord koos antibiootikumi asitromütsiiniga. Hüdroksüklorokiini laboratoorsed uuringud on näidanud, et see võib ära hoida Covid-19 taga oleva viiruse SARS-CoV-2 sisenemise rakkudesse - aga seda vaid Petri tassis, mitte reaalses elus.

Kliinilised uuringud Hiinas näitasid aga kanali Vox teatel, et ravi hüdroksüklorokviiniga ei olnud tulemuslikum kui tavalised meditsiinilised ravimeetodid ilma selle ravimita. Prantsusmaal 11 patsiendi seas tehtud teises uuringus leiti, et hüdroksüklorokviin ei olnud efektiivne: üks patsient suri, kaks viidi intensiivraviosakonda ja üks patsient, kellel tekkis ohtlik südameprobleem, lõpetati ravi varakult. Rootsis on mõned haiglad lõpetanud ravimi pakkumise pärast seda, kui mõned patsiendid teatasid krampidest ja nägemise hägustumisest.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!