Kõige tõenäolisemalt ristuvad autojuhi ja metslooma teed hämaras või ulukite pulmaajal. Kui sellega arvestada, on uhke metsaelanikuga kohtumine põnev kogemus. Lohakus ja hooletus võivad aga kaasa tuua raske avarii.

Enamasti lasub sellistes avariides süü inimesel, aga inimene ise võib raskelt kannatada saada. On juhuseid, kus loomaga kohtumisel ei olegi autojuhil suurt midagi teha, sest segadusseaetud uluk käitub ettearvamatult.

Olgu avarii põhjus milline tahes, olematuks seda ei tee. Kõige targem on sõites arvestada, et loom võib tulla üle tee – valdav osa selliseid kohti on Eesti teedel märgistatud vastava liikluskorraldusvahendiga ja teekonnal ette tulevaid loomaradasid saab eelnevalt vaadata loomaohtlikkuse kaardilt.

Loe siit, millal millised metsloomad kõige aktiivsemad on.

Märgid on üles pandud asja pärast

Loodusemees Val Rajasaar tõdeb, et loomad on konservatiivsed ja kasutavad samu radu aastakümneid ja isegi -sadu, nõnda et see ei saa inimestele tähelepanuta jääda:

“Põdramärgid on teedele pandud loodusetundjate ja jahimeeste tähelepanekute põhjal, ja neid tuleb autojuhil jälgida ning vastavalt käituda.”

“Kui märkate metslooma tee ääres või teel, tuleb sujuvalt sõiduki kiirust alandada, lülitada sisse ohutuled, et ka teisi juhte teavitada.”

“Signaali ei tohi lasta, sest see võib ulukeid ehmatada. Isegi juba üle tee läinud loom võib tee peale tagasi tulla – loom proovib põgeneda, aga põgenemiseks parim tee on juba käidud tee,” ütleb Val ning soovitab maanteel sõita lubatud piirkiirusega, loomamärgi piirkonnas aga mitte üle 70 km/h. ” Mul endal on hämaras üle 70 km/h kiirusega sõites tunne nagu kihutaksin vastu seina.”

Tuleb arvestada, et ühe looma järel võib tulla teine või mitugi, ja kui üks otsustab poole sammu pealt, et tuleb minna tagasi ohutumasse kohta, võivad seda teha ka teised. Eriti metskitsedel on kombeks kambakesi liikuda, ka väikesed metsloomad ületavad teed tihtipeale pesakonniti.

Ja veel – konservatiivne metsloom tõesti ei oska karta, et inimene tahab plekist kolakaga üle tema raja kimada, nad ei suuda hinnata kiiresti liikuva sõiduki kaugust ja astuvad ette.

Kui autod liiguvad pikas rongis (näiteks Saaremaalt mandrile minevale praamile), proovivad metsloomad silgata üle tee esimesel võimalusel kui neile tundub, et “õhk on puhas”. Just sellepärast on tähtis piisav pikivahe – siis jõuab autojuht ohuolukorda märgata ja ennetada.

Loomadel küljes olevatest helkuritest ja auto turvaliselt peatamisest loe edasi SIIT