Avatakse piirid Poola ja Lätiga ja ning tasapisi naasevad need, kellel töökohad alles tööle tagasi. Haridusministeerium plaanib avada lasteaiad alates 12. maist, algkoolid 25. maist ning ülejäänud üldhariduskoolide vanuseastmed 1. juunist. Karantiin on plaanis lõpetada 31. mail. Sellele vaatamata peab osa leedu ühiskonnast plaani liiga optimistlikuks ja kardab COVID-19 teist lainet. Forte uuris ekspertide arvamust.

Leedus kuulutas valitsus karantiini välja 16. märtsil, kui haigestunute arv oli 33. Leedusse tõid viiruse tõenäoliselt emba-kumba talvepuhkuse veetjad Põhja-Itaaliast, Austriast või siis rohked leedulastest võõrtöölised Suurbritanniast. Järgnevalt kehtestati sarnased meetmed, nagu ka mujal: avalik ruum v.a. toidupoed ja apteegid suleti, inimesed töötavad kodukontoritest ja avalikus kohas tohib liikuda kahekaupa.

Üheks erisuseks Eestist oli, aga see, et Leedus muudeti maskikandmine valitsuse poolt kohustuslikuks. 10. mai seisuga oli Leedus 1 444 haiget ja surnud oli 49 inimest. Võrdluseks: meie enam kui kaks korda väiksema elanikearvu juures oli meil samal ajal 1 733 haiget ja 60 surnut.

Eesti ja Leedu uute nakkusjuhtumite kõver on kaunis sarnane, kuid erinevalt Eestist ei surnud Leedus nädalavahetusel mitte kedagi. Pigem vastupidi- nädalavahetusel oli Leedu ühiskond tunnistajaks väikesele imele, kui ühes Klaipeda hospises paranes uuest koroonaviirusest 94-aastane vähki põdev patsient. Ehkki Leedu valitsus näitab üles enesekindlust, on nende plaane suveks karantiinist väljuda kritiseerinud avalikkuses mitmed leedu teadlased ja arstid, pidades seda liiga optimistlikuks.

Natalja Frolova: see on nagu miiniväljale astumine

Natalja Frolova on Vilniuses elav ja töötav ajakirjanik, kes on Leedu katsumusi uue koroonaviiruse pandeemia ajal kajastanud mitmele rahvusvahelisele väljaandele. Ta märgib, et inimesed on karantiinimeetmetest väsinud, kuid suhtuvad valitsuse sammudesse karantiinist väljumiseks reservatsioonidega. See-eest tunnevad lihtsad leedulased rõõmu sellest, et 12. mail avatakse uuesti juuksuriärid. Vilniuse juuksureid on ees ootamas 10-kuni 11-tunnised tööpäevad ning järjekorrad ulatuvad mitme meistri juures järgmisesse kuusse, räägib Frolova.

„Inimesed Leedus on rahunenud, sest näevad, et tegemist pole nii massilise ja surmava haigusega, nagu alguses kardeti. Uue koroonaviiruse põdejate arv väheneb pidevalt, tervenejaid tuleb juurde ja uusi juhtumeid on vähe. Minu enda arvestust mööda on viimase viie päeva jooksul Leedus juurde tulnud 15 uut haigusjuhtumit. Inimesed on üldiselt väga vastutustundlikult suhtunud karantiinimeetmete järgimisse ning kandnud valitsuse korraldusel maske. Väga paljud on suurtest linnadest oma maakodudesse ära sõitnud."

Leedu ühiskond on võrreldes Läti ja Eestiga relligioosne ning kui näiteks paljudes õigeusklikes maades asus kirik karantiinimeetmeid saboteerima, kutsudes inimesi pandeemia ajal kirikutesse kogunema, siis katoliiklikus Leedus on kirik ennast adekvaatselt üleval pidanud, kuid pandeemia tekitas peamurdmist kohalikel õigeusklikel, märgib Frolova.

„Katolik kirik on käitunud kriisi ajal organiseeritult ja vastutustundlikult. Kirikud suleti ja teenistused viidi läbi ilma koguduse liikmeteta. Leedus on ka õigeusklikke ning ka nemad pidasid meetmetest kinni, teenistused toimusid suletud uste taga ja kirikulisi lasti kirikusse ettevaatlikult kindlatel tundidel kirikutesse. Kuid õigeusklike jaoks põhjustas enim probleeme armulaua-küsimus, sest erinevalt katoliiklastest, kes leiba veini sisse kastavad, saavad veini spetsiaalse lusikaga ühest nõust. Õigeusklikud jagunesid kaheks: ühed teatasid, et kui me usume jumalat, siis ta hoiab meid viiruse eest ning teised, kes leidsid, et viirused on ikkagi osa loodusest ja selline praktika tuleb ära jätta või kasutada ühekordseid lusikaid."

Erinevalt Eestist, kus on e-kooli keskkond, valmistas distantsilt laste õpetamine Leedus palju probleeme, räägib Frolova.

„Leedus eksisteerib elektrooniline päevik, kust lapsevanemad saavad kontrollida laste hindeid, kuid midagi sellist, nagu Eestis pole. Palju peavalu on valmistanud see, et laste õpetamine on käinud läbi erinevate programmide: Skype´i, Zoom´i jne. Üldjoontes plaanib Leedu haridusministeerium avada 12. maist lasteaiad, 25. maist algklassid ja 1. juunist vanemad kooliastmed. See on teatud mõttes, nagu miiniväljale astumine, käigu pealt vaadatakse, kuidas asjad õnnestuvad ja vastavalt sellele tehakse juba järgmised sammud. Leedu ajakirjanduses on haridusministeeriumi tegevusele negatiivselt reageeritud, kuna lapsed võivad olla viiruse edasikandjateks riskirühmadele ning peale selle on läänes olnud ka juhtumeid kui lapsed on uut koroonaviirust väga raskelt läbi põdenud, vajades pikka haiglaravi."

Frolova räägib, et inimesed ootavad piiride avanemist Läti ja Poolaga 15. mail, kuid ka selles osas eksisteerivad Leedus teatud kartused.

„Leedusse saab sõita läbi Poola ka Valgevenest, mis on pehmelt öeldes imelik. Lukašenka režiim on COVID-19 pandeemia ajal üles näidanud kuritegelikku ükskõiksust oma kodanike suhtes ja olukord Valgevenes on väga halb. Valgevenes mõned tervishoiuametnikud ja arstid teevad praegu suuri pingutusi viirusega võitlemiseks, kuid kui president Lukašenka ise televisioonis oma rahvale teatab, et viirusega võitlemiseks piisab värskest õhust, viina ja värske kitsepiima joomisest ning traktoriga põllul töötamisest, siis ei võta paljud ohtu tõsiselt. Valgevenes kasvab nakatunute arv praegu väga kiiresti, haiglad on täis, teateid on sellest, et surevad ka arstid. Sellele vaatamata pandi 9. mail Minski liiklus niimoodi sõjatehnikaparaadi ajaks kinni, et kiirabiautod ei pääsenud läbi. Täielik lollus!"

Frolova märgib, et Leedu inimesi painab määramatuse tunne.

„Need, kes töötavad riigisektoris või tegutsevad näiteks e-kaubanduse sfääris tunnevad end rahulikult. Kuid paljudel on tõsine mure, mis saab edasi ja kas nende töökohad säilivad. Lisaks on raskelt mõjunud inimestele kodus istumine. Leedu politsei avaldas andmed, mille järgi on tapmiste arv ning koduvägivalla esinemine karantiini ajal võrreldes varasemaga kasvanud. Samas on oluliselt langenud varguste, pettuste arv."

Epidemioloog: halvem on möödas

Leedu rahvatervise keskus ei välista nakkuse teise laine võimalust. Pealegi võib teine laine olla märksa tugevam kui esimene ja alata peaaegu märkamatult. Kuid koroonaviiruse puhul jääb üldisesse võrrandisse liiga palju tundmatuid kordajaid. Leedu pidas eksami vastu, räägib rahvatervise keskuse vanemspetsialist Daiva Razmuviene.

2Epideemia saavutas oma kõrghetke karantiini teisel-kolmandal nädalal. Muretsesime väga lihavõttepühade pärast, mis on Leedus väga tähtsad ning inimesed harjunud sõitma oma sõprade-sugulaste juurde. Mõned tõsisemad puhangud sel ajal, näiteks Ukmerge vanadekodus ja Klaipeda hospises tulid juurde, kuid meil õnnestus need kiiresti lokaliseerida."

Karantiini leevendamisel võtavad Leedu epidemioloogid arvesse positiivsete testide tulemuste arvu ühe päeva jooksul tehtud 100 testi kohta. Enne karantiini kehtestamist oli see Razmuviene sõnul üle kümne protsendi. 16. aprillist alates on see näitaja olnud alla ühe protsendi. Pärast seda on näitajad püsinud samal tasemel, sõltumata sellest, kui palju koronaviiruse teste päevas on tehtud. Ja testitud on Leedus palju: aprillis tehti 120 000 testi. Ning plaanis on testida veelgi rohkem. Nii said mai esimestel päevadel 7 000 leedulast kutse osaleda testimises.

Razmuviene märgib siiski, et rõõmustamiseks on veel vara ning COVID-19 pole kaugeltki veel võidetud.

„Vilniuse ja Kaunase ülikooli teadlased on oma prognoosides väga ettevaatlikud, kuna viirus on uus ning immuunsuse kujunemise ja viiruse enda omaduste kohta jääb endiselt palju küsimusi."

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!