Levinud arvamuse kohaselt hakkab suvi põhjapoolkerale saabudes CoV-SARS-2 levikut ohjeldama.

Kanada teadlaste hiljutine uurimus, üks esimesi omalaadsete seas, ei tuvastanud paraku seoseid laiuskraadi või õhutemperatuuri ja viiruse leviku tempo vahel.

„Meie läbi viidud varasem uurimus andis mõista, et nii laiuskraad kui ka temperatuur võivad olla olulised tegurid,“ selgitas Toronto ülikooli tervishoiupoliitika uurija Peter Jüni. „Kui me sama uurimust aga märksa rangemalt kontrollitud tingimustel kordasime, saime vastupidise tulemuse.“

Uurijad kogusid andmeid 144 geopoliitilisest piirkonnast — Austraalias, USA-s ja Kanadas osariikidest, mujal riikidest —, kus oli diagnoositud vähemalt kümme COVID-19 juhtumit, ning kõrvutasid 27. märtsi näitajaid nädal varasemate, 20. märtsist pärinevate andmetega. Arvestusest jäeti välja riigid nagu Hiina, Itaalia ja Iraan, kus nakkuspuhang oli juba tipnenud.

Lisaks analüüsisid uurijad andmeid eelnenud 14 päeva — s.t kokkupuuteperioodi — õhutemperatuuri, laiuskraadi ja õhuniiskuse, nagu ka koolide sulgemise, rahvakogunemiste piiramise ning ühiskondlike ja kehaliste kontaktide vältimise kohta nendes piirkondades.

Selgus, et nii rahvakogunemiste piiramine, koolide sulgemine kui ka ühiskondlike kontaktide vältimine seonduvad tugevalt epideemia aeglasema levikuga.

„See haigus ei kao suve saabumisega. On oluline, et inimesed teaksid seda,“ rõhutas Toronto ülikooli Dalla Lana nimelise rahvatervise teaduskonna epidemioloog Dionne Gesink. „Teisalt ilmnes, et mida rohkem rahvatervise-meetmeid kusagil rakendati, seda suurem oli nende meetmete pidurdav mõju epideemia levikule. Need meetmed on praegu ainsad tegurid, mis epideemiat ohjeldavad.“

See ei tähenda, et talveilmal epideemiale üldse mingit mõju pole. Kui igatalvine gripp COVID-19-pandeemiaga liitub, kujuneb see kahtlemata tervishoiusüsteemile rängemaks koormaks.

Uurijad nentisid, et ei suutnud arvesse võtta kõiki võimalikke tegureid. Näiteks ei tea nad, kuidas eri piirkondades rakendatavad erisugused testimisviisid nende kalkulatsioone mõjutasid, ning neil pole andmeid selle kohta, kui edukalt kontaktide vältimise nõuet piirkonniti järgitud on — kuid uurimuse tulemustest võib võitluses pandeemiaga ometi abi olla.

Uurimus ilmus teadusajakirjas Canadian Medical Association Journal

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!