Mingil kummalisel põhjusel ei loe terviseamet nende testide tulemusi sisse ametlikku koroonastatistikasse, aga proovi andnud inimestel on tekkinud päevakajaline küsimus: mida võib või ei või teha positiivse proovi andnud inimene?

Teeme esmalt põhilise selgeks. Eestis tehakse laias laastus kahte tüüpi teste. Riigi tellimusel on kõige enam ehk kümneid tuhandeid kordi tehtud elanikele PCR-teste, mis näitavad seda kas inimese ninaneelus tegutseb vatipulgaga võetud proovi võtmise hetkel SARS-CoV-2 nime kandev viirus. Teiseks teostatakse vereanalüüsi põhjal antikehade teste - need näitavad seda, kas organismis on viirus püsinud vähemalt kaks-kolm nädalat ja tekkinud on viirust hävitavad IgG-tüüpi antikehad.

Ametlikes testitegemise kohtades - mitte kiirteste kasutades - on mõlemad testid positiivse tulemuse korral ühtviisi usaldusväärsed. Üks näitab nakatumise aktiivset faasi, teine haiguse varasemat läbipõdemist.

Forte uuris terviseametilt aga seda, mida peaks tegema inimene juhul, kui ta on saanud antikehade 

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!