Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et muudatuse laiem eesmärk on parandada Eesti liikluskultuuri.

„Uuringud on näidanud, et trahvide määramine ei ole andnud soovitud tulemusi ja seetõttu on hea, kui politsei saab kasutada ka alternatiivseid võimalusi,“ rääkis Karilaid. Ta tõi välja, et kavandatav muudatus on ainulaadne, sest teadaolevalt ei ole sellist lähenemist teistes riikides veel katsetatud.

45-minutilise rahunemispeatuse saaksid trahvi maksmise asemel valida need kiiruseületajad, kes ei ületanud lubatud piirkiirust rohkem kui 20 kilomeetrit tunnis.

Komisjoni liige Urve Tiidus leidis, et tegemist on hea algatusega: „Trahviraha maksmise asemel pakub politsei kiiruseületajale kohapeal võimaluse võtta aeg maha ja oma rikkumise üle järele mõelda,“ rääkis Tiidus.

Tema sõnul on meetmel mõju, kui inimene ei saa sel ajal tegeleda omale meelepäraste tegevustega, vaid peaks näiteks politseiautos vaatama filmi liiklusohutusest.

Politsei testis rahunemispeatust juba mullu, kuid soovib selle meetme mõju paremaks hindamiseks projektiga jätkata. Möödunud sügisel tehtud katsetused näitasid, et autojuhid suhtuvad rahunemispeatusse pigem hästi.

Rahunemispeatusega luuakse seega veel üks võimalus mõjutada inimese liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist juba varases staadiumis, mil toime pandud rikkumine ja liikluskäitumises tehtud vead ei ole veel nii tõsised, et peaksid kaasa tooma karmi karistuse, kuid on piisavad, et neile asjakohast tähelepanu pöörata.

Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. detsembril.

Allikas: Riigikogu pressiteenistus