Labori direktori asetäitja Imbi Nurmoja sõnul töötavad teadlased elusa krooonaviirusega 3. ohtutaseme laboratooriumis ning on kooskõlas nii Maailma tervishoiuorganisatsiooni kui Eesti valitsuse kehtestatud nõuetega. Enamik teisi diagnostikalaboreid töötab astme võrra madalamal ehk 2. ohtutasemel.

Veterinaar- ja toidulaboratoorium, kus hoitakse koroonaviirust
Foto: Eva Žusinaite

VTL töötab väga erinevate haigustekitajatega, mistõttu võimaldatakse issepääsu diagnostikalabori ruumidesse ainult oma töötajatele ning inimestele, kellel on möödapääsmatu vajadus.

„Koroonaviiruse uuringute osas töötame ainult koostöös Tartu Ülikooliga," tõi Imbi Nurmoja näite.

Kasutusel on pärdiku rakud

Ülikoolist veab neid uuringuid viroloogiadoktor Eva Žusinaite, kelle käest uurisime, kuidas neil õnnestus viirus kinni püüda ja seda laboris elus hoida.

Veterinaar- ja toidulaboratoorium, kus hoitakse koroonaviirust
Foto: Eva Žusinaite

„Viiruse "kinni püüdmiseks" võetakse tavaliselt patsiendi proov - näiteks nina-neelu kaape materjal - ning nakatatakse sellega vastuvõtlikke koekultuuri rakke. Koroonaviiruse puhul sellisteks rakkudeks on näiteks rohepärdiku neeru epiteelirakud Vero E6," rääkis Žusinaite.

Seejärel koroonaviirus paljuneb rakkudes, pungub rakust välja ning teadlased koguvad kasvusöödet, mis sisaldab viirust. Viirust on ka võimalik juurde paljundada vastavalt vajadusele.

Veterinaar- ja toidulaboratoorium, kus hoitakse koroonaviirust
Foto: Eva Žusinaite

Säilitatakse teda või seda (teadlased pole siiani kokku leppinud, kas viirused on elusolendid) -80 kraadi juures, kus see võib säilida aastaid ja aastakümneid.

„Kui aga nakatada rakke, siis mõne päeva pärast hakkavad rakud viirusinfektsiooni tõttu surema ja kui kõik rakud on surnud, siis ei ela ka viirus kaua - laguneb ära paari päeva jooksul," märkis teadlane.

Veterinaar- ja toidulaboratoorium, kus hoitakse koroonaviirust
Foto: Eva Žusinaite

Labori varustuse osas teadlastel midagi erilist ei ole. Kõik kapid, inkubaatorid, pipetid, tuubid jne. on täpselt samasugused, nagu ka tavalises koekultuuri laboris. Põhilised erinevused tavalisest laborist on negatiivne õhurõhk ruumis, vastav riietus ja kaitsevahendid, erilised töövõtted ja potentsiaalselt nakkusohtlike jäätmete hävitamine - desinfitseerimine ja autoklaavimine - enne ruumist välja viimist.

„Hetkel on meie põhiline ülesanne määrata COVID-19 läbi põdenud patsientide vereplasmast viirust neutraliseerivate antikehade tiitrit eesmärgiga kasutada kõrge tiitriga plasmat teiste raskete COVID-19 patsientide raviks," kirjeldas Žusinaite oma teadustöö eesmärki.

Veterinaar- ja toidulaboratoorium, kus hoitakse koroonaviirust
Foto: Eva Žusinaite

Mobiiltelefone näiteks diagnostikaruumi kaasa ei võeta, kuna tagasi saaks selle vaid autoklaavitud kujul.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!