"Inimene peab tänapäeval lähtuma iseendast. Me kõik oleme erinevad. Üks võib teha kõike. Üks võib juua, palju tahab, alkohoolikuks ei saa. Teine peab hoidma. Sama on kõigi asjadega. Toitudega. Ja ka sinivetikatega," arutles Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teadur Delfi erisaates, rõhutades, et näiteks väikelastele, tundlikuma nahaga täiskasvanutele, aga ka koertele võib sinivetikate rohke vesi kahju teha.

"See, kes teab, et pole tal kunagi midagi häda olnud, see võib julgelt ujumas käia. Aga väikseid lapsi ei tasu panna sinna rohelisse vette. Laste nahk on väga õrn. Temale võib see tõesti mõjuda halvasti."

Kuidas sinivetikad tekivad ja miks nad meie randu just kõige paremate rannailmade ajal "kollitavad"? Millistes Eestimaa randades on nende levimise tõenäosus suurem ja kus väiksem? Milline on Tallinna lahe vee kvaliteedi uurimise eest ka Tallinna aukodaniku tiitli saanud teadlase meelest piirkonna parim rand? Kuula saatest: