Maanteeamet paigaldas hiljaaegu uue kiiruskaamera Kohila valda, Urge külla, kevadel tõsteti 3 kiiruskaamerat aga teise asukohta. Kaamerakappe on rohkem kui mõõtesüsteeme, mida märtsi seisuga oli kokku 46, kuid neid tuleb järjest juurde.

Miks ei mõõdeta teelõikudel keskmist kiirust?

Mis aga on seni takistanud teatud teelõikudel keskmise kiiruse mõõtmist nii nagu mujal Euroopas? Probleemile heidab valgust Maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi:

“Teelõigul keskmist kiirust mõõtvate kiiruskaamerate kasutuselevõttu on Eestis ka kaalutud, kuid lähima kolme aasta jooksul neid Eesti teedele ei tule. Põhjuseks on nii rahaline pool kui ka andmekaitselised piirangud.”

Keskmise kiiruse kaamerate kasutuselevõtt aitaks Eesti teedel keskmisi kiirusi vähendada ja suurendada seeläbi liiklusohutust.

“Maanteeameti hallata ning eest vedada on liiklusohutusprogramm, mille tegevuskava vaadati jaanuaris 2019 üle. Toona tutvustati võimalikke tegevusi, mida võiks teha liiklusohutuse suurendamiseks,” selgitas Lengi.

“Tegevuste raames pakkusime välja ka keskmise kiiruse mõõtmist, aga see ei leidnud liikluskomisjoni toetust ja seetõttu me seda liiklusohutusprogrammi rakendusplaani aastateks 2020-2023 ka ei lisanud.”

Ettepanek lükati komisjoni poolt tagasi kahel põhjusel: esiteks andmekaitse – keskmise kiiruse mõõtmiseks on vajalik üles pildistada kõik kaameratest möödujad. Kes ja kui palju kiirust ületas, selguks alles tagantjärele ning pildile jääksid sel juhul ka need, kes seadust ei rikkunud. Seaduse silmis on sel juhul tegu privaatsuse riivega.

Loe täisteksti saidil Accelerista.com.