Suurbritannia, Portugal ja Soome on riigid, kes äpid sel kuul kasutusele võtnud, Eesti pisut varem. Need rakendused ei ütle inimestele, kas neil endil või nende lähedastel on koroonaviirus - nad ütlevad, et võib olla on inimesed koroonahaigetega kokku puutunud. Seega on äppide mõte olla pigem järjekordne soovitus teiste inimestega vahet hoida ja see on ka kõik. Testimisele äpi abil ei pääse, ravile ka mitte.

Võib olla on just umbmäärasus põhjuseks, miks AP andmetel on Soomes ja Iirimaal äpi kasutajate arv vaid kolmandik rahvast, Saksamaal 22 protsenti ja Prantsusmaal vaid 2 protsenti elanikkonnast.

Eesti rakenduse vastav näitaja on täna 9,7 protsenti ehk allalaadimisi on olnud 135 423. Viirusekandjaid on rakenduse kasutajate seas 49, nii et 1,39 miljoni elanikuga rahva seas on nende lähedale tõesti keeruline sattuda.

Kõigi maailma riikide eesmärgiks on saavutada aga kasutajaskonna suuruseks koguni 60 protsenti rahvastikust. Kuna Oxfordi teadlased on välja arvutanud, et just sellle näitaja korral oleks neist tõeliselt kasu.

USA pole aga üldse koroonaäppi kasutusele võtnud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!