Parosmia ehk lõhnataju moondumine on enamasti ebameeldiv; selle all kannataja jaoks võivad mõned tavalised toiduained ja joogid eemaletõukavalt haiseda.

Tülgastavaid lõhnatajusid tekitavad kõige sagedamini teatud toidud, joogid ja muud aromaatsed tarbekaubad. 2005. aastal avaldatud esimeses mastaapses parosmia-patsientide uuringus osutusid peamisteks „süüdlasteks” bensiin, tubakas, kohv, lõhnaõlid ja šokolaad.

USA-s California osariigis tegutseva Stanfordi ülikooli arstiteaduskonna endoskoopilise koljupõhja-kirurgia osakonna juhataja Zara M. Patel on lõhnatajude haiguslikku moondumist uurinud rohkem kui kümme aastat.

„Viiruseid, mis võivad põhjustada lõhnataju kaotust, on väga palju. Lisaks koroonaviirusele seondub lõhnatajumatus gripi- ja rinoviirustega,” kommenteeris Patel. „Paljud neist nakkushaigustest toovad kaasa ka parosmiat ja fantosmiat (fantoomlõhnade tajumist) — nii haigusest johtuva esmase puudujäägina kui ka seetõttu, et närvid üritavad küll taastuda, kuid loovad sel ajal ebatüüpilisi seoseid.”

Haistmismeele kaotus ehk anosmia on nii levinud COVID-19 sümptom, et selle alusel saab panna diagnoosi. Tänavu maikuus teadusajakirjas Annals of Internal Medicine ilmunud uurimus näitas, et 86% COVID-19-positiivsetest patsientidest koges haistmismeele kaotust.

Enamikul inimestest, keda tabab CARS-CoV-2-ga nakatumisel äkiline anosmia, taastub haistmismeel suhteliselt kiiresti. Hiljuti teadusajakirjas JAMA Otolaryngology ilmunud uurimuse osutusel taastus lõhnataju 89% katsealustest nelja nädala jooksul. Ülejäänuid jäid aga kimbutama lõhnataju kaotus või selle moonutused.

„Viirus SARS-CoV-2 seondub ACE-retseptoritega, mida esineb olfaktoorse (lõhnatajuga seotud) epiteelkoe neuroneid ümbritsevates basaal-, tugi- ja perivaskulaarsetes rakkudes,” selgitas Patel. „See tähendab, et ehkki neuron ise pole viga saanud, on kahjustunud kogu seda ümbritsev tugistruktuur.

Niisiis saavad kannatada peamisel rakud, mis toetavad haitsmisaistingu taastumist. Põletikulises keskkonnas ei toimi närvid eriti tõhusalt. Neil põhjustel polegi üllatav, et viirus võib tekitada lõhnataju häireid.”

Olfaktoorse epiteelkoe rakud suudavad küll pärast kahjustumist taastuda, kuid see võib võtta kaks aastat või rohkemgi aega.

Arstidel pole lõhnataju kaotuse või moonutusega patsientidele palju abi pakkuda. Minevikus on fantosmia ja parosmia leevendamiseks rakendatud antipsühhootilisi, migreenivastaseid ja krambiravimeid, kortikosteroide, koljuvälist magnetilist stimulatsiooni ja isegi nn paikset kokaiini.

Teadusajakirjas Rhinology ilmunud artiklis rõhutas rühm haistmismeditsiini spetsialiste, et ühegi haistmismeele häirete medistiinilises ravis rakendatud meetme tõhusus pole seni paraku veenvalt tõendatud.

Pole aga välistatud, et sel rindel on peagi oodata läbimurret. COVID-19-ga seonduvate haistmishäirete valdavuse tõttu on kasvanud uurijate huvi kemosensoorsete teaduste vastu.

Rohkem kui 500 teadlast on juba moodustanud kemosensoorsete teaduste uurijate globaalsesse konsortsiumi GCCR (ingl Global Consortium of Chemosensory Researchers), mis võtab ülesandeks uurida keemiliste tajude ja COVID-19 vahelisi seoseid.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!