Projekt on väga interdistsiplinaarne, koondades materjaliteadlasi Tartu Ülikooli füüsika instituudist, virolooge tehnoloogia instituudist ning mikrobioloogia taustaga inimesi molekulaar- ja rakubioloogia instituudist, rääkis Fortele Tartu ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask.

Projekt põhineb eeldusel, et aerosoolina pinnale sattunud viirus jääb sinna mõneks ajaks püsima ning on seega määratud ajaaknas nakkusohtlik. SARS-CoV-2 viiruse puhul on näidatud, et see püsib metallil 5 päeva, puidul 4 päeva, plastikul 2-3 päeva, papil 24 tundi, klaasil 5 päeva, paberil 5 päeva, esialgsed tulemused tekstiilide puhul viitavad 2-3 päevasele püsimisele.

„Projekti põhieesmärk on välja pakkuda pinnatöötlus viirusvastaste agentide kandmise teel poorsetele, tavatingimustes raskesti puhastatavatele pindadele - näiteks mööblitekstiilidele - , andmaks neile pindadele viiruse püsimist takistavad omadused," ütles Ivask.

Kuid kas on olemas varasemat infot, mis viitab, et teatud kolloidsed osakesed suudavad omada viirusevastast toimet?

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: