Juba enne ESTPLA-33 lahkumist saabus mais operatsioonialale uus julgestusrühm – ESTPLA-35, mis on jõudnud Afganistanis olla nüüdseks juba ligemale kolm kuud. Saabunud üksusele korraldati laskmised, tutvustati kasutatavat tehnikat, vastutusala ja tööprotseduure ning käidi ühiselt patrullides. Siis jäi üle vaid jõudu soovida ja ülesanded üle anda, kirjutab ajakiri Sõdur 4/2020.

Resolute Support

Konflikt Afganistani pinnal algas 7. oktoobril 2001. aastal, kui USA käivitas operatsiooni „Enduring Freedom” („Kestev Vabadus“), mille eesmärk oli võidelda terrorismiga.

Eesti panustas sellesse alates 2002. aastast. Ühtlasi osales Eesti 11 aastat rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (International Security Assistance Force, ISAF) operatsioonidel 2003−2014.

Alates 1. jaanuarist 2015 on Afganistanis jätkunud NATO juhitud missioon „Otsustav Toetus“ (Resolute Support Mission, RSM).

RSM on mittesõjaline operatsioon, mille eesmärk on aidata kohalikke relvajõude väljaõppe, nõustamise ja toetusega. RSM-i panustab kokku 38 riiki umbes 16 500 sõduriga. RSM on jagatud ISAFi aegsete väejuhatuste järgi erinevateks keskusteks – TAAC-ideks (Train, Advise, Assist Command; ee treenimise, nõustamise ja toetuse väejuhatus), mis tegutsevad koostöös Afganistani julgeolekujõududega.

Juriidilise raamistiku RSM jaoks tagab vägede staatuse lepe (Status of Forces Agreement, SOFA), mis allkirjastati 2014. aastal Afganistani presidendi ja NATO kõrgeima tsiviilesindaja vahel Afganistanis. Ühtlasi on Afganistani parlament selle leppe ratifitseerinud ning ÜRO julgeolekunõukogu oma heakskiidu andnud.

Kogu RSM-i vältel on ka Eesti suuremal või vähemal määral missiooni panustanud. Esimese Eesti julgestusrühmana saadeti Afganistani ESTPLA-27 (rühmaülem ltn Allar Olesk) 2018. aasta mais. ESTPLA-27 oli USA ja Ühendkuningriigi ühise pataljoni alluvuses. Järgmised üksused on olnud Ühendkuningriigi erinevate kompaniide koosseisus.

Enne ESTPLA-33, mis on järjekorras neljas julgestusrühm, teenis RSM-l veel ESTPLA-29 (2018-2019, rühmaülem ltn Jaak-Joseph Rumvolt) ja ESTPLA-31 (2019, rühmaülem ltn Oliver Kelder). Rühmad on olnud komplekteeritud Scoutspataljoni erinevate kompaniide põhjal.

Kabuli roheline tsoon

Kõikide julgestusrühmade operatsiooniala on olnud Kabuli kesklinnas asuv roheline tsoon (Green Zone, GZ). See on kõrgendatud julgeolekumeetmetega kvartal, kus asuvad eri riikide saatkonnad, presidendi palee, kaitseministeerium ja veel mitu teist tähtsat julgeoleku- ja riigiasutust.

Kabul asub umbes 1800 m kõrgusel merepinnast ning on ümbritsetud mägedega, mistõttu on temperatuurid oluliselt madalamad võrreldes näiteks Helmandi provintsiga, kus varem tegutsesid Eesti jalaväekompaniid.

Talvel püsib termomeetri näit enam-vähem nullkraadi juures. Külmematel päevadel langes temperatuur isegi kuni 15 külmakraadini. Üldiselt on temperatuuri erinevus võrreldes merepinnaga samal tasemel olevate provintsidega umbes 10-15 kraadi.

Sooritusvõimet mõjutavaks teguriks on pigem kõrgus merepinnast, mille tõttu on õhk oluliselt hõredam ja keha saab füüsilise koormuse juures vähem hapnikku. Lihtsamalt öeldes on täisvarustuses treppe mööda keldrist katusele jõudes nii pulss kui ka hingamine keskmisest tunduvalt kiiremad.

Eesti Afganistanis

Elutingimused eestlaste kodubaasis on väga head. Julgestusrühma liikmed elavad kahe- või kolmekesi ühes toas. Patrullidest vabal ajal saab kasutada internetti, käia jõusaalis ja lasketiirus. Saab mängida nii piljardit kui lauatennist ning veeta aega Eesti majas.

Viimase puhul on tegemist RSHQ baasis eestlastele eraldatud konteinerhoonega, kus on mõnus pärast patrulli istuda ja maailma asju arutada. Eesti majas tehakse filmiõhtuid, vaadatakse rallit, korraldatakse mängukonsoolidel rallivõistlusi, süüakse sünnipäevakooki ehk siis käiakse koos sotsialiseerumas.

Enne COVIDi pandeemiat oli võimalik osa võtta mitmesugustest ühistreeningutest, külastada kohvikuid, turgu, mängida korv-, võrk- ja jalgpalli.

Peale selle toimus iga pühapäev RSM-i ülema kindral Austin Scott Milleri ühistreening, mis oli heaks vahelduseks igapäeva treeningutele. Üksuse koosseisus tähistati ka erinevaid tähtpäevi.

Näiteks toimus jõuludel ühine grilliõhtu koos veidi ebastandardsema kingituste jagamisega. Eesti Vabariigi aastapäeval toimus ka Eestile pühendatud Resolute Support ülema ühistreening, mille käigus jagati Eesti sümboolikaga T-särke. Sööklas olid taustaks Eesti kaitseväge, Scoutspataljoni ja Eesti riiki tutvustavad videod ning sai proovida traditsioonilist Eesti toitu.

Kõige rohkem positiivset tagasisidet tuli eestlaste korraldatud vabariigi aastapäevale pühendatud laskevõistluse kohta. Võistlusest võtsid osa eri riikide GA meeskonnad, nõunikud, missiooni ülema lähikaitsemeeskond ja Eesti julgestusrühmaga tihedamat koostööd tegevad isikud.

Loe edasi ajakirjast Sõdur 4/2020