Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai ülemöödunud nädalal valmis esimese sellekohase määruse eelnõu, mis ütleb otse välja, et väljaspool Euroopa Liitu, NATO või OECD riike toodetud tehnoloogiat ei tohi meie viis suuremat sideettevõtet enam kasutada.

Enneolematu samm, aga see on alles algus.

Raul Rikk tõdeb, et peagi asutakse kehtestama uusi nõudeid, et riik saaks välistada lisaks sideettevõtetele ka riigisektoris tehnoloogiad, kui ei pea neid usaldusväärseteks - ehk kui neid toodetakse riigis, kus on meist täiesti erinev seadusandlus ja õigusruum ning meil ei ole absoluutselt mingisugust mõju nende ettevõtete üle.

„Seda, et tarkvaras ei ole turvaauke täna, ei tähenda, et neid ei või seal olla kahe kuu või aasta pärast. Me sõltume kasvõi tootja pakutavatest tarkvarauuendustest," ütleb Rikk.

Väljavõte intervjuust:

Mitmed maailma riigid keelavad ka tavainimestele ja ettevõtetele ära äppe ja seadmeid, piiravad nende internetikasutust. Kas Eesti on astumas samu samme? Kas me hakkame sarnaselt USAle keelama TikTok'i?

Ma ei usu, et me läheme üldiste konkreetsete tarbijaseadmete keelu peale. Aga riigisektoris kindlasti. Me kehtestame selgelt spetsiifilisemad nõuded, et me saaksime välistada teatud tehnoloogiad, kui me ei pea neid usaldusväärseteks.

Eesmärk ei ole mingit seadet keelata lihtsalt sellepärast, et me tahame seda ära keelata. Me tahame garanteerida, et need asjad, millest me sõltume, oleksid usaldusväärsed.

Saate te palun täpsustada - riigiametnikele keelatakse teatud sülearvutid, teatud mobiiltelefonid, ruuterid?

Jah. Täpselt. Sidevõrguseadmed, arvutid, telefonid, mingid muud seadmed, mida me igapäevaselt kasutame. Aga see on alles plaan. Plaan on selline, et kui me teame, et teatud tehnoloogia pole usaldusväärne, siis me peame tagama, et me seda, mida ma ei usalda, me ei kasutaks ise oma süsteemides.

Põhimõtteliselt peaks see tulevikus osutama ka kõiki elutähtsate teenuste osutajaid laiemalt.

Näiteks?

Näiteks energeetikasektorit. 

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: