„Nüüdseks on meil haiguse epideemiline levik, mis ei ole enam kolletepõhine. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal jääb meil praegu tuvastamata poolte juhtumite nakkusallikas,” ütles täna varahommikul Fortele terviseameti esindaja Eike Kingsepp.

Möödunud ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3508 koroonaviiruse proovi, neist esmaseid positiivseid proove oli 211 ehk 6% proovide koguarvust. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 210,69 ja esmaste positiivsete proovide osakaal võetud proovide koguarvust 4,5%.

Peatusime Kingsepaga taas pikemalt koolide kollete teemal, sest paljud neist on sulgenud terveid kooliastmeid ja suunanud sadu õpilasi koju pelgalt seetõttu, et terve kooli peale on tuvastatud üks nakatunud õpilane - kui sedagi.

Kingsepp tunnistas, et ühes koolis võib tõesti olla rohkem nakatunuid, kui on kolde kohta kirjas ameti päevastes pressiteadetes. Küll aga see ei tähenda, et kõik selle kooli viirusekandjad on saanud nakkuse samast allikast või nad on nn esimese ringi nakatunud.

Eilehommikuse seisuga oli näiteks Tallinnas ja Harjumaal koolikoldeid neli:

  • nr 1 - haigestunuid 5,
  • nr 2 - haigestunuid 5,
  • nr 3 - haigestunuid üle 20,
  • nr 4 - haigestunuid üle 10.


Kuidas on terviseamet seni kollete kohta arvestust pidanud?

Esiteks lähtub amet Kingsepa sõnul sellest, kas eri haigusjuhtudel on tõenäoliselt ühine nakatumisallikas - koht või isik -,kust nakkus saadi. Ühte koldesse kuuluvad ainult samast allikast nakkuse saanud isikud ehk n-ö esimene põlvkond. Kui nakatutakse näiteks töökollektiivis, siis haigestunud pereliikmed ei ole selle kolde osa, vaid juba uus kolle.

Isikut, kes teisi nakatas ehk nakkusallikat ei arvestata seejuures koldes olevate inimeste hulka. Näiteks kui indeksjuht nakatab nelja inimest, siis ei ole tegemist viie inimese koldega, vaid nelja inimese koldega.

Puhanguks peab amet ühise nakatumisallikaga omavahel seotud isikute kogumit, mille suurus võib kokku langeda kolde omaga, aga võib ka hõlmata mitut kollet.

„Seega - jah, ühes koolis võib kindlasti olla rohkem nakatunuid, kui meie päevastes pressiteadetes koldena kirjas on,” ütles Kingsepp. „See aga ei tähenda, et kõik selle kooli juhtumid on saanud nakkuse ühest allikast või tegemist on nn esimese ringi nakatunutega.”

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!