Põlevkivitööstuse hooned
Foto: Eesti Ajaloomuuseum

1919. aastal loodi Eestis Riiklik Põlevkivitööstus ja alustati selle laialdasema kaevandamisega. Praeguse Kohtla-Järve aladel alustati kaevandamisega 1924. aastal, kui Kohtla raudteejaama lähedale rajati põlevkiviõli tootmise vabrik. Nagu ikka tavaks sellisel puhul, hakkas vabriku lähedusse tekkima tagasihoidlik töölisasula.

Kohtla-Järve. Vaade Kohtla-Järve asundusele ja osale vabriku territooriumile
Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Peale Nõukogude Liidu okupatsiooni võeti kogu tööstus suuremas mahus käsile - kasvas maavara tähtsus nii kütusena kui ka keemiatööstuses toorainena. Protsessi kiirendamiseks ning edendamiseks alustati ka tööliste sissetoomisega. Aastatel 1945-1949 tuli Nõukogude Liidust põhiliselt Kirde-Eesti aladele ligi 240 000 töölist, ning juba 1946. aastal sai Kohtla-Järve omale linnastaatuse.

Jahutusseadmed III põlevkivitööstuses
Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Üsna lühikese aja jooksul, tööstuse sunnitud kiire arengu tulemusena, oli Eesti Entssüklopeedia sõnul Kohtla-Järvest saanud maailma suurim põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskus. 1948. aastal sai valmis ka põlevkivigaasi tehas, millel oli otseühendus Leningradiga ning 1949. aastal rajati Kohtla-Järvele ka soojuselektrijaam. Aastatel 1945-1955 kasvas Eestis tööstus kiiremini kui ülejäänud Nõukogude Liidus keskmiselt, kuid tööstuse mõju keskkonnale jäeti aruannetest välja.

Tuhamägi ja köistee
Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Siiani on Eesti elanike arvult viies suurim linn tööstuse mõistes tähtsaim ning linna kodulehe andmetel on levinumateks ametiteks tänapäevalgi keemik ning kaevur. Pea kogu Eesti põlevkivienergia on Kohtla-Järve linnast sõltuv, ning moodustab enamuse meie riigi elektrienergiast.

Kohtla-Järve. "Kukruse" kaevandus. Sissekäik maaalusesse kaevandusse
Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Tüüpiline ventilatsiooni seade allmaa kaevanduses
Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Kohtla-Järve põlevkivitööstus öösel
Foto: Eesti Ajaloomuuseum