Robotitehnikas tegeldakse peamiselt tööstusliku robootika, tänapäevaste tootmisseadmete, tootearenduse ja elektroonikaga, aga ka droonide, isesõitvate paatide ja autode ning põllumajandusmasinate ja robotkodumasinatega. Kasvava nõudlusega tulevikueriala on vajalik ettevõttes, mis projekteerib, toodab, paigaldab, programmeerib ja hooldab robotseadmeid või -süsteeme. Õppekavas on palju programmeerimisega seotud aineid. Valdkonnast võimalikult laia pildi saamiseks sooritatakse lisaks ettevõttepraktikale ka erinevaid projektitöid.

2019. aasta vastuvõtul Robotitehnika erialale oli tihe konkurents. Ühele kohale soovis õppima tulla 6 õpilast. See on sama suur number kui meie tipp ülikoolides populaarsematele erialadele soovijad. Tallinna Tehnikakõrgkoolis on kokku 14 erinevat õppekava. Tehnika instituudis on neist neli – Autotehnika, Elektritehnika, Masinaehitus ja Robotitehnika. TTK õppetöös on suur rõhk praktikal. Tudengid käivad ettevõtetes praktikal kolmel õppeaastal järjest ja praktika maht ettevõtetes kogu õppest moodustab ca 20%. Siia juurde lisanduvad veel praktikumid ainetundides. Praktilise töö maht kogu õppest on ca 50%. See on ka üks põhjustest, miks TTK Tehnikainstituudi tudengid on tööturul väga kõrgelt hinnatud.

Sellel aastal toimus ka kahe kooli liitumine. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli liitumisega sai TTK juurde teenusmajanduse instituudi, mis asub Lääne-Virumaal Mõdriku mõisahoones. Ühendatud õppeasutus alustab tööd tänavu 1. septembril ning tegutseb edaspidi nii Tallinnas kui ka Lääne-Virumaal Mõdrikul. TTK Mõdrikul asuvas instituudis jätkub õpe ärinduse, halduse ja sotsiaalteenuste õppekavadel, millele edaspidi lisanduvad tehnikaalade õppekavad. Uuenenud kõrgkoolis alustab sügisel õppetööd 3312 tudengit, neist 943 uues teenusmajanduse instituudis.

Käesolevast aastast alates võtsime endale eesmärgiks osaleda Robotexi võistlustel. Kuna võistlusel osalemine ja võistlusmasina ehitamine on hea praktiline töö ja suurepärane meeskonnatöö kogemus, siis sobib see ideaalselt TTK Tehnikainstituudi õppeprogrammidesse. Tudengeid juhendab ja nõustab projektijuht Kristo Vaher. Võistlusele minnakse välja seekord kolme võistkonnaga, kus igasühes on kaks liiget. Osalejad pärinevad erinevatelt õppekavadelt: Robotitehnika, Masinaehitus, Elektritehnika. Kaks võistkonda on Robotitehnika õppekavalt ja üks võistkond siis Masinaehitus ja Elektritehnika koostöö. Võtame osa võistlustest 3 kg Lego Sumo, Folkrace ja tüdrukute tulekustutamine. Roboti ehitamine ei ole ainult poiste tegevus, vaid ka tüdrukud võivad vabalt robotit ehitada. Robotitehnika õppekaval õpib meil mitu neiut ja kaks neist otsustasid Robotexil osalemise väljakutse vastu võtta.

Sumo võistlusel on masina ehitusmaterjal ette antud kuid välja tuleb mõelda hästi toimiv kere ja masina juhtimisloogika. Folkrace võistkond läheneb asjale hoopis erinevalt. Kogu masin on disainitud ja toodetud tudengite endi poolt. Masina kere ja veermiku tootmiseks kasutati koolis 3D printimist. Masina juhtimisloogika ehitatakse üles Arduino peale. Tüdrukute võistkond kasutab oma masina ehitamiseks konstruktori komplekti, millele tehakse oma täiendused ja tehakse masina juhtimisloogika.

Tudengite näost on näha entusiasti ja tahet masin valmis ehitada ja võistlusest osa võtta. Kõrge tulemus võistlustel on kindlasti eesmärgiks, kuid vähem oluline ei ole ka protsess, mis eelneb võistlusele. Tudengid saavad luua oma kätega toimiva masina, õppida läbi praktika ja teha meeskonna tööd. Tagatipuks saab selle eest ka õppeainepunkte.